Arutasime täna Tigus seda Eestit tabanud leivateo hullust ja ma mõtlesin välja õudusfilmi stsenaariumi: kuidas igaüks oma juuretist vähemalt kolmele inimesele edasi peab andma, muidu juhtub suur õnnetus… ja kuidas siis inimesed otsa saavad ja see juuretis tuleb sulle lõpuks tagasi 120lt inimeselt, mida sina pead edasi jagama 3*120-le inimesele etc. Ükskõik kuidas sa rabeled ja enam ei maga ega söö, vaid tassid juuretist laiali, ikka tuleb juuretist sulle rohkem tagasi kui enne oli…
Tauno, järsku kirjutame kõigepealt sellest raamatu ja siis kohe filmiks?
Tigu Tegemised 
🙂 mul tuli ka üks õudne mõtteuid pähe, seoses sellega, et kuulsin uudistest, kuidas Haitil inimesed tänaval elavad. Siis mõtlesin, kus tänavanurgal ma elama hakkaks sellises olukorras kui Eestis oleks purustav maavärin :), aga siis tuli kohe ka rahustav mõte, et mul on ju oma aed, ei peagi tänavale minema 🙂
Hea õudusfilmi saab ka, kui kokku lõigata sari “Õhtusöök viiele”. On “õnne” olnud ja saanud paari osa jälgida, tõsine horror on see ikka. Tundub, et enesekriitika on mõnedel inimestel ikka täitsa kadunud ja enda lolluse eksponeerimine on väga populaarseks saanud.
Positiivse õudusfilmi stsenaarium – annan oma õlut/naist/lemmiksööki 3-le inimesele, tagsi tuleb 120-nelt jne. jne. Lõpuks on mul suur basseini/maja/köögitäis kõike seda ja suren õnnelikult nende alla mattununa.
Kuigi see Õhtussöögi saade on päris õudne (paljus on selles õuduses süüdi ka saate formaat). Aga siiski liigitaks selle komöödia žanrisse. Päris lõbus osa on kui mõni naisterahvas filosofeerib kas suhetest või tervislikust toitumisest. Ja ega need rassist-värvimüüja etteasted ka alla ei jäänud…
aga Sa Kristel kodumaiseks Gordoniks ei tahaks hakata?;)