Möödunud nädalal kutsuti “tigulisi” külla kahel korral ja kostitati nagu meile meeldib nn. friigitoitudega. Bacalhau on mu üks lemmikutest ja seda oskab Paulo, Eestis elav portugallane, ka imehästi teha. Aga eks algab asi ikka sellest, et tal on imehea tooraine käes.
Kõik, kes käinud Portugalis või Brasiilias, teavad mis on bacalhau. Minu Brasiilia sõbranna küll hakkab poolenesti nutma kui seda sõna kuuleb- tema jaoks on see õudus, mida paastu ajal, see on siis Mardi Gras’ t kuni Ülestõusmiseni, süüa tuleb. Kuna meile pole seda lapsepõlvest saati vägisi sisse sunnitud, siis mina pean seda toitu aegajalt söömiseks lihtsalt võrratuks. Loe siit, mis on bacalhau.
Paulo tegi eile seda grillitult (olles leotunud kala 3 päeva), juurde serveeriti mundris küpsetatud kartuleid, mis pärast laiaks lömastati, et nad nägid välja nagu kuivatatud viigimarjad(aga ei pudrustatud), kuumutatud oliivõli, kus ujus sees palju küüslauku jalisaks veel salatisibula viilakaid. Nii et panid taldrikuuse kartulit, kala, sibulat ja ujutasid selle oliivõliga paksult üle…juurde jõime friigiveini, nimelt Vinho Verde Tintot- punast vinho verdet ja punast kuiva vahuveini. Praegu veel tulevad neelud kui sellele kala ja kartulile mõtlen…
Liina oli omapoolt shokolaadikoogi teinud, mille juurde pererahvas pakkus 98 aasta Vintage Portot. See jäi pisut happeliseks koogi juurde, mulle tundus et ideaalne oleks olnud 40 või 60 aastane porto, mis juba punase värvi kollaseks vahetanud…
Liina 2 ehk siis Vernanada kostitasid meid möödunud esmaspäeval ehtsa Saare soolasiiaga ja pearoaks tehtud karulihaga. Karuliha oli väga hästi tehtud: pehmeks küpsetatud, kaste sobis. Karuliha iseeneset ei ole mingi hõrk ja mahlane asi: metsloom on teadupoolest sitke ja sidekoelisem ja rasva on vähe, aga samas annavad metsloomale meeldiva maitse vabas looduses elavate loomade eelised – mitmekesine toit, stressi vähesus, küllaldane liikumine, ravimijääkide puudumine kehas ja palju muudki. Igatahes braavo ja aitähh Taunole Saksamaalt kaasatoodud huvitavate punaveinide eest.
Kirjeldus “karuteost” siin
Tigu Tegemised 
ehh odessa, too kalake oli hüva. veel täna hommikul heldimusega mõtlesin roa peale. üllatuslik mulle meeldisid ka mullijoogid, tavaliselt ma neist vaatan väga suure kaarega mööda.ning VV tinto oli ka vahva sinna kõrvale.
oo jaa, kalake oli nii häää, et ma läheks täna veel teiselegi ringile! kahju, et korraga seda rohkem ei jaksanud süüa.
mulle oli kenaks üllatuseks see alentexi vein – ma olen siiani arvanud, et alentejost ei tule muud, kui turistiveini. pühavaimu vein 🙂 oli ka hää, aga kõige kihvtim oli olla too moncao punane vahutav vinho verde. mul hakkas kohe mõte lippama, milliseid häid roogasid saaks nendega sobitada.
oh ja vernanda karu oli ikka meistriklass – selline metsloom nii pehmeks hautada, rääkimata kastmest, mis oli hästi timmitud.
ilus nädal oli!
Bacalhaul on ka eesti keeles kenasti nimi olemas — tursk 🙂
Jah- soolatud ja kuivatatud tursk täpsemalt. See tursk, mida eestlane teab, ei ole ju ikkagi bacalhau..
Prantsuse keeles on näiteks selge vahe: värske tursk-cabillaud, soolatud: morue