What the food industry DOESN’T want you to know!

Tänases Hommikutelevisoonis näidati pisikest lõiku äsja ilmunud filmist Food, Inc., mida juba on näidatud Kanadas ja praegu hakkab jooksma USA-s. Kindlasti oleks seda filmi vaja ka Eestisse- see, mida meile püütakse sisse sööta toiduainete tööstuse poolt, on katastroofiline. Panen filmi traileri üles ja jään pikisilmi antud linateost ootama.

Filmi koduleht siin

Advertisements

11 responses to “What the food industry DOESN’T want you to know!

  1. Nojah, see on jälle natuke nii ja naa. Ühest küljest on ilmselt suurem osa õige, mida ta seal räägib. Aga mida sealt ikka nii väga teada saab, mida me enne ei teadnud. Et banaane ja tomateid küpsetatakse gaasikeskkonnas. Jah, on ka Eestis tehtud aastakümneid. Et toidu sisse pannakse igasuguseid säilitus- ja vastava toiduaine õige maitsega sarnanevaid maitseaineid. Et vorsti sees liha pole. Minu jaoks näiteks oli märksa huvitavam avastus et ka Eesti mõisates ja taludes pandi juba 19. saj lõpus toidu sisse säilitusaineid. Nad olid teistsugused, aga ikkagi säilitusained, puhas keemia (ja üsna jube keemia pärinebki suures osas sellest idealiseeritud puhtas looduses). Natuke on tegu MichaelMoore´iliku lähenemisega, mis on küll omamoodi huvitav ja tabavate detailidega, aga samas on ka see tööstusharu. Tänapäeva elu on piisavalt keeruline, et inimene ei jaksa enam kõigest ümbritsevast aru saada. Ja paraku see tähendab, et on tekkinud moodne masinapurustajate liikumine ehk ports pseudorohelise mõtteviisiga inimesi, kes kuulutavad kõik tööstusliku halvaks, ei lase oma lapsi vaktsineerida jne… Lahendus pole vastu olemine, vaid tuleb laiskusest üle olla ja natuke asju uurida. Ma olen kunagi ca kümmekond aastat tagasi suht samasse lõksu sattunud ja lugesin järjest igasugust kraami, kus kasutati sõnu “suurkorporatsioonide rahvusvahelised vandenõud” jne. Aga mõne aja pärast sain aru et see on samasugune jama ja selliste asjade autorid lihtsalt toodavad oma asju publikule, elavad sellest, osalevad lõputult rahvusvahelistel kohtumistel, kus midagi kasulikku ei otsustata.
    Nii et ka selliseid asju tasub võtta rahulikult. Kindlasti tehakse meie toiduga suuri sigadusi, juba sajandeid, aga maailmalõpp siiski veel ülehomme ei tule. Inimene saab ise mõõdukalt mõistlikult valida.

  2. Sina muidugi tead ja mina tean ja paljud veel teavad. Aga usu mind, paljudele noortele võib see suur üllatus olla, et toit, mis on pakitud armsatesse pakenditesse kus näiteks talumees pildi pealt vastu naeratab…et sellel toidul pole miskit pistmist talutootmisega…
    Sellega ma aga olen nõus, et (enamus) toit ilma säilitusaineteta rikneks nii kiiresti, et seda müüa ei saakski, aga toitu peab hakkama paremini märgistama ja minule näiteks oli küll ebameeldiv üllatus, kui ma alles hiljuti lugesin, millest sai, mida me Tigusse aastaid tellinud oleme, koosneb. Mis kuradi pärast peab saia sisse panema tahestatud taimsed rasvu, emulgaatoreid, jahuparendajaid?
    Miks peab jäätist tegema mingist taimerasvadest, mitte koorest jne.

  3. mu meelest see on selline teema, et kui süüvima hakata, siis võib kergelt hulluks minna.
    mingi kaks aastat tagasi ma tellisin endale vastavat kirjandust ja püüdsin selgeks teha igatsugu e-ainemajandust.
    poest oli pea suhtvõimatu miskit siis osta (ekstra pidasin isegi kuu aja jooksul ostutsekid alles, et kui palju kallimaks toiduostmine läheb, see summa oli ligi 400 euri kuu pihta).

  4. jajah, mul ka silmad tiirlesid rõngana peas kui Tartus pagarikoolitusel juhendaja seletas kuidas pagarid suurte nisujahukottide juures endid kratsivad , sest jahu on miksitud ja segatud E-ainetega. Meie lihtsalt pisitasa sööme seda endale sisse-väiksemates kogustes.

  5. meil olid vanas kodus vaarao sipelgad. Ja need olid head testijad. Nad sõid põhimõtteliselt ainult väärttoitu. Ja määrasid meiegi valikuid. Eriti õõvastav oli Fazeri ciabattaga, mida Kristiines ikka müüdud on. Me hakkasime seda ostma päris alguses. Ja pidime pidevalt valvama, et laua peale ei jääks, et sipelgad tulevad kallale. Aga mingil hetkel nad kaotasid huvi. Ja ei söönud enam seda saia. Vaevalt, et neil isu otsa sai. Ikka hakati sinna panema midagi. Ja hind ainult tõusis (tõuseb siiani). Et siis mitte odavuse pärast.

    Aga hulluks võib see ajada küll. See järjepidamine. Ma olen laias laastus vaadanud – et kartul ja liha jms põhitoit oleks OK. Siis võib vahel pisut rämpsu ka süüa.

  6. Meie oleme näiteks Tigus alati müünud Matilda torte. Eelmisel nädal üks klient kaebas, et ei ole enam see, msi vanasti. Kuna ma peaaegu üldse ei söö kooke, ei ole mina arvatavasti viimasel ajal testinud neid. Saatsin Matildasse siis protestikirja, et me ei taha sellist asja. Ja mis kirja ma vastu sain?
    Copy-paste…
    Kreemi üks koostisosi, vahukoor, on muutunud juba varakevadest. Seni
    kasutusel olnud on tootmisest maha võetud ja nii oleme otsinud uut, mis
    sobiks. Teadupärast saab kondiitritoodetes küpsetamata kujul olla ainult
    taimne vahukoor, sest selle realiseerimisaeg on rohkem kui 6 tundi. Praegu
    oleme jäänud pidama sama tootja koorel, mille hind on pakutavatest kõige
    kallim, kuid mille maitse ja välimus rahuldab meid ennast kõige rohkem
    võimalikest saadaolevatest koortest. Loodaks väga, et ka teie klientide oma.

    Ehk siis taimne koor, et säiliks kaua. Meie oleksime nõud 6 tunnise säilimisajaga ka, aga pole vastust saanud, kas vanast heast tavalisest nn. lehmalt saadavast vahukoorest üldse keegi veel kooki valmistab?
    Meie jaoks tähendab see, et Matildaga me koostöö lõpetame.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s