Loen mina täna hommikul Ekspressi- esilehel kohe viidatakse, et miskil leheküljel staarkokk Imre Kose pihib, miks ta ärid kõrbesid ja miks ta ikka õnnelik on…. Rõõmustasin veel, et näed kui tore, Imre on jälle mängus etc…
Artikkel
Teen aga mina selle intervjuu lahti ja aru ei saa, kas räägib kokk, restoranipidaja või olen sattunud panga turundusosakonna koosolekule…täiesti uued standardid, firma imago, broneeringute osakond, kliendi sihtgrupp ja minu lemmikud olid väljendid: high end ja low end ja grillkontserdi peale ei osanudki enam emotsiooni välja anda…Seda kõike nimetab Imre uueks lähenemiseks! Kallis Imre- ma avaldan sulle suure saladuse: sellist jama aeti marketingi koolitustel ja panga koosolekutel juba aastal 1996! Turg on aga nii kardinaalselt muutunud, et kui ausalt oma higi ja pisaraid töösse sisse ei pane, siis mingi sellise mölaga kliente ei püüa…võid joonistada Powerpointi 10 püramiidi ja oma ettekandjatele ja kokkadele seletada, mis kliendi segmenti te püüate, aga klient sööb ikka kodus kotletti———.aaaa, unustasin…New York ja Skandinaavia korporatiivid on Vertigo vallutanud…
Kasulik nõuanne ka: Kui just väga tahad kuulata igasugu marketingi- ja “koolitusgurude” jutuvada turgude toimimisest või kliendi mõjutamisest ja müügitehnikatest, siis kuula ära, mine tööle tagasi ja tee kõike risti vastupidi, mis need elukauged poosetajad sulle räägivad…. ja sa võid veel edugi saavutada! Marketingi kodanikele aga soovitan päris tööle minna ja lõpetada normaalsetele inimestele ajupesu tegemine (high end/low end- lähen naeran veel natuke)
Tigu Tegemised 
Väga hea kommentaar. Täpselt nagu sa kirjutad, ei ole antud “cräpp” seotud ainult toitlustusega, vaid vohab kõikjal me ümber.
“Small is a next Big Thing!”
Mind paneb lisaks imestama see, et inimene, kes nii kaua selles äris on olnud, loodab, et sellega saab midagi teenida…Andekas kokk, kes võiks teha toredat kohta, aga tahab olla hoopis ärimees. Lotopiletit ostes on ka ennem lootust miljonäriks saada, kui Eestis toitlustusäriga. Kui see elustiil pole ja seda tööd selleks ei tehta, et see meeldib, siis……
Lugesin seda artiklit ja ei saanud aru mis enneolematust kvaliteedist nad Mercado puhul räägivad. Olles Mercado kõrval paar aastakest töötanud vältisin seda kohta kuis võimalik. peamine põhjus oli see et samal tasemel toitu sai ümbruskonnast ka odavamalt. Mitte nii peenes atmosfääris – aga töö-lõunale väga kõrgeid nõudmisi ka ei esita. Pigem viskas üle keskpärase ja ka aegajalt ebakvaliteetse toidu (toores, kuivanud, kõrbenud jne…) eest üle maksmine.
ainus asi, mis mulle mercados meeldis, oli supp. ehk siis see, et ebatüüpiliselt muudele päevaprae kohtadele pakuti seal peale seljanka ka midagi muud. aga muidu oli see ju tõesti lihtsalt päevapraekoht suht kallite hindadega (ja suht kallis saiapood ees)
Mina ei jõudnudki Mercadosse, aga ega ei teinud ühtegi pingust ka selleks et sinna jõuda. Imre Kose ja L’Artiste oli koht, mis oli tõesti tol ajal tore. Edasi kui hakati nuusutama turgu, analüüsima klienti jne. selle asemel, et põll ees ja pann käes süüa teha, läks asi käest ära. Tõeliselt ei meeldi Vertigos ja Bestselleris, see: Head nautimist ja Kuidas maitses värk. See on nii võlts ja vastukäiv…