Küsimus

neile kes vastata oskavad….

Kas see on Ida-Euroopa nähtus, et inimesed tulevad restorani ja ei söö?  Täpsemalt siis, et nad söövad enne kodus kõhu täis kui restorani tulevad…

 Kas keegi on  Itaalias või Prantsusmaal näinud restoranis näiteks ainult õlut joovat kodanikku või mahla joovat tütarlast…(ei pea silmas restorani eesruumis olevat baari, vaid ikka, et reserveeritakse laud restorani ja juuakse 1 õlu)

Täiesti teemaväliselt tuli meelde ühe sõbra elav kirjeldus ühest Atheena pererestoranist, kus isa pojale jalaga tagumikku klientide ees andis, et see ennast liiga aeglaselt liigutas. Huvitav on see, kuidas Eesti kliendid selle alla neelaksid?

22 responses to “Küsimus

  1. Tere,
    jälgin siin Teie tegemisi viimasel ajal juba üle päeva. Lugemis-, harimis- ja mõtlemisainet jagub kuhjaga. Olen igati Teie kontseptsiooni – mitme roa menüüd – poolt. Sai seda möödunud detsembris nauditud ja loodan edaspidigi veel. Ja toit ilma veinita on kuidagi no poolik, see mõte käib iga käigu kohta eraldi. Jõudu Teile kõigile!
    Ja karbid need on ju lausa jumalikud! Eestis poest ostetud toormest ei ole mina küll kunagi suutnud sellist maitset välja võluda.

  2. Mina arvan, et kui astud lihtsalt kuskilt läbi ja kohti on- täitsa normaalne et oled ennem söönud ja võtad lihtsalt klaasikese.
    Kui sa aga mitu nädalat enne reserveerid laua, siis peaks ju planeerima söömist või kuidas? Mina olen küll restoranides väga näljane alati:)

  3. Kliendid on ikka tõesti keerulised olevused, kuidagi ei mõista nad õigeid roogi tellida ja piisavalt veini juua. Ma pakun teile lahenduseks panna menüü kõrvale nn ideaalse kliendi kriteeriumid, siis igaüks, kes uksest sisse juhtub saab pilgu peale heita ja otsustada, kas on sobiv külaline või hoopis mitte. Võib ka sisse viia sildisüsteemi, kus iga mittesobiv klient saab endale permanentse märgi nähtavasse kohta. Siis saavad ka teised restoraniomanikud ebasoovitavad kliendid juba ukselt tagasi saata.

  4. Ma käin harva väljas söömas-joomas. Peamine põhjus on selles, et kodus teen ise paremat kui enamikes kohtades pakutakse ja teine suur põhjus on raha. Kui viimasel paaril aastal üldse väljas söömise võimalus on olnud, siis olen eelistanud Tigu. Ehk siis tulen Tigusse ikka sööma mitte mahla jooma 😉
    Ei ole ka tähele pannud, et inimesed restoranilauas süüa ei telli. Vahest ehk kui on suurem seltskond, siis võib ju juhtuda, et mõni tuleb teiselt ürituselt ja on juba söönud. Ei usu ka et see on mingi nõukaaja pärand. Välismaal tavaliselt ju küsitakse, kas klient tuleb sööma v jooma. Sellest tulenevalt siis antakse laud v öeldakse joojatele, et minge baari. Aga ma olen ka nõus M-ga, et Eestis sellise asja üle õiendada ei ole mõtet, kliente on ju vaja, oma sõprade toitmisega vist ära ei ela.
    Endal on mul juhtunud küll nii, et kui on restoranikülastust kaua planeeritud ja lõpuks kui see kauaoodatud päev käes on, siis on ka söögiisu kuhugi kadunud 😉 Nii et 3 käiku ei jaksa sageli süüa.
    Fikseeritud menüüd peaksim ma koormaks, sest tõesti sageli ei jõua nii palju süüa. Küll aga on mõnedes restoranides fikseeritud menüü võimalus, mis ka suts odavam kui käigud eraldi võtta ja selline variant võiks olla valikus.
    Edu teile ja rohkem sööjaid!

  5. Tegelikult on fikseeritud menüü mõte selles, et asi oleks odavam kliendile. A la carte tellides on asi kallim (samas portsjon suurem) ja menüüd on erinevad, ei ole ainult 3-käigune. Võib ju võtta praad+ magustoit.
    Ma loobusin menüüdest just selle tõttu, et meie eelroad on kopsakad ja näiteks vahel ma isegi mõtlen, et mulle meeldiks hoopis mitu eelrooga süüa. Ja meie süsteemi juures, kus me iga päev prindime välja menüüd läheks see liiga keeruliseks, et 1 menüü on fiks ja teine a la carte.

    Eiliki võib aga homme märgile järgi tulla- mis ma ikka muud selle peale kosta oskan! Kui lugeda küll osatakse, aga see tähendab, et tuntakse vaid tähti ja mõista ei püütagi, mis öelda tahatakse, on inimene ikkagi piiratud või õnnetu hing. Teeme siis puust ja punaseks Eilikile: kliendid ei ole tüütud, pahad ja lollid- meie seas aga elab minule mõistmatu inimtõug ja ma astun esimesi samme püüdmaks mõista. Aru saada püüdmine algab aga probleemist rääkimisest ja arutlemisest!
    Ma ei puuduta ega maini kuidagi isegi kaudselt neid inimesi, kes on majandusraskustes, haiged, allergilised kaladele-mereandidele jne. Pigem kui mul oleks info inimeste kohta, kel on raskusi-pakuksin abi. Meil jääb tihtipeale head värsket toitu reedeti-laupäeviti üle. Eriti siis, kui meil on tehtud suur reserveering nädal ette- oleme Prantsusmaalt kaupa varunud, aga meile saabuvad taimetoitlased näiteks. Ma hea meelega võin toitu või toorainet tasuta ära anda, sest ma ei sügavkülmuta asju ja kuna ise ka süüa ei jaksa- kannan lihtsalt maha s.t. viskan prügikasti!
    Aga ühes on Eilikil õigus küll- eks igas restoranis arvatakse sellistest klientidest kellest ma rääkisin ühtemoodi. Aga nüüd üks ütles oma blogis selle välja……. Nii nagu sinu tööl on kindlasti kliendid, kes on tagatoa nn. huumorinurga teema….kui sa üldse tööl käid!

Leave a reply to Eiliki Tühista vastus

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.