Küsimus

neile kes vastata oskavad….

Kas see on Ida-Euroopa nähtus, et inimesed tulevad restorani ja ei söö?  Täpsemalt siis, et nad söövad enne kodus kõhu täis kui restorani tulevad…

 Kas keegi on  Itaalias või Prantsusmaal näinud restoranis näiteks ainult õlut joovat kodanikku või mahla joovat tütarlast…(ei pea silmas restorani eesruumis olevat baari, vaid ikka, et reserveeritakse laud restorani ja juuakse 1 õlu)

Täiesti teemaväliselt tuli meelde ühe sõbra elav kirjeldus ühest Atheena pererestoranist, kus isa pojale jalaga tagumikku klientide ees andis, et see ennast liiga aeglaselt liigutas. Huvitav on see, kuidas Eesti kliendid selle alla neelaksid?

Advertisements

22 responses to “Küsimus

  1. ma püüan praegu teemat iga kandi pealt vaadata ja mõtlen, et ehk ajab Tigu puhul inimesi segadusse nimetus “vinoteek”? Sest et Tallinnas on hulganisti vinoteeke, kus söögipoolisest on pakkuda ehk vaid paar kärbatand oliivi ja jupp juustu. Noh et nagu veini joomise koht ja süüa ei anta.
    Aga laiemas kontekstis on muidugi kahetsusväärselt kurb, et inimesed ennast ja teisi restoranis nörritamas käivad. Hää küll, kui tegemist on mõne hiigelhotelli all paikneva anonüümse restoraniga, kus kokkadel suva, mida ja kellele nad teevad ja tühje laudu terve staadionitäis – no tõesti – siis ei koti kedagi, kui trobikond tipse mahla jooma tulevad (pikemaajalise kogemuse ja kliendikäitumise põhjal tehtud üldistused, paluks kellelgi mitte isiklikult võtta).
    Aga Tigu on midagi muud. Tigusse tulevad inimesed hommikul pool 9 tööle, tammuvad päev läbi pliidi taga, teevad iga toitu nii nagu ootaksid just täna küll oma parimaid sõpru ja lähedasi. Ja kui siis tuleb keegi, kes loobib väljendeid “mul on kõht juba täis”, “siin ei ole ju midagi süüa” või et “kus on caesari salat ja kanapenne”, siis viskab sel inimesel seal pliidi ees ikka põhjalikult pildi mustaks küll.
    Kuidas sa ise reageeriksid, kui teeksid õhtul koju saabuvale perele või pidupäeval külalistele päev läbi süüa ja siis nad teataksid, et oh, pole vaja, ma võtsin tee peal juba ühe burksi. Mina annaks lapiga ja kohe kõvasti. Järgmisel õhtul tuleb siis tühja kõhuga ja tunneme koos hästi õnnestunud toidust rõõmu.
    Teadupärast ei ole Tigu mingi äriprojekt, kus paar ärimeest on otsustanud naftabisnessi ja autoäri kõrval paar restorani püsti panna ja neil on suva, kui õhtul paar kilo ilusat kala või vasikafilee prügisse visatakse. Tigu on pisike söögikoht, kus hommikul tuleb kööki parim tooraine ja õhtuks saab sellest parim toit. Ja seda parimat toitu tahetaksegi siis jagada inimestega, kes sellest rõõmu tunnevad samamoodi nagu pererahvas, kes selle kokku keetis.
    PS. ja veel – Tigu toitu valmistatakse alati pidades silmas, et see sobiks nonde hääde veinidega eestoa riiulis. Need toidud ei maitse ei vee, mahla ega õllega. Need on veinisõbralikud road.
    Nii et olge nii kenad, tulge Tigusse tühja kõhuga ja valmisolekuga nautida seda, mida pererahvas teile tänaseks lauale toob. Ärge tehke meie meelt kurvaks oma närvukese isu ja veinipõlgusega. Siis on meil kõigil vastastiku meel rõõmus ja hää.

  2. nojah sul sai ilus jutt, aga oskad sa lahata seda teemat laiemalt, et kas see on mingi Nõukogude aegne pärand ja inimesed ei söö kokkuhoiu pärast või nad lihtsalt ei söögi nn. teistsuguseid toite kui makaronid juustuga ja Caesari salat? Sest kui see on kokkuhoid, siis seda ma kuidagi veel suudan mõista. …

  3. Ja et Liinale motivatsiooni anda, siis copy-pasten 2 sel nädalal saabunud maili
    1.Tervist!

    Käisime teie juures ära. Nagu ikka, lihtsalt vaimustav 🙂 Krevetid
    tavapäraselt Tallinna parimad ja jänesemaks väga vahva üllatus.

    Kena suve ja kuhjaga kliente,
    klient X
    2.Tere,

    Avastasin teie restorani kahjuks alles sel nädalal (7 juuli) Eestis jälle käies. Pean tänama oma õde ja külma ilma et sattusime teie juurde.

    Tahaks mainida toredat teenindust ja loomulikult suurepärase toidu ja maitsva veini (gavi kuigi järgmine kord võiks spetsialisti jaoks üle küsida kõige sobivamat)eest. Sattus meile küll laud kus pidid hiljem teised inimesed tulema, aga noh 2 tunniga saab ilusasti einestada + sööki nautida.

    Iga käik oli suurepärane – eelroad värsked ja maitsvad, calvadosi ja siidriga jänesemaks oli keelt alla viiv ja magustoiduna võetud pavlova suurepärane.

    Kurbusega pean tõdema, et olen tagasi nüüd Londonis ja juba ootan oma järgmist Eestimaale tulekut, et tagasi tulla ja kogu menüü läbi käia!

    Klient Y

  4. No ma arvan ,et selliseid tegelasi on igal pool. Saksas olen näinud küll ja mitte ainult korra.
    Mulle tundub, et Tigul on selline mitte just tänuväärne roll teha restoraniasja testmoodi kui seda tehakse Eestis tavaliselt ja millege selline tavaline harju keskmine klient on harjunud. Tegelikult tuleb teil vist kliendid/külalised endale niiöelda kasvatada ja selled mottes ei ole need kriitikad kusagil tarbijaveebis voi perekoolis sugugi halvad – tibinaid ja kanapasta küsijaid jääb ehk selletottu vähemaks, voi ma eksin?
    Need, kes teid tunnevad ning veini ja toitu nautida tahavad ja oskavad, tulevad niikuistnii ja tulevad rohkem kui ühe korra.

  5. Olen käinud Tigus varemgi söömas ja toitusid alati nautinud ja nendega rahule jäänud. Eile olin kahjuks autoga ja kuna elan Tallinnast suhteliselt kaugel (60km), siis veini ei saanud juua. Tegelikult tulingi, et seal häid sinimerikarpe nautida. Lisaks oli magustoit ka äärmiselt maitsev. Kuid parandage mind, kui ma eksin.. kas ma saan õieti aru, et KUI ma ei joo veini, ega telli pearooga, siis ma ei ole teie pererestorani edaspidi oodatud?
    Ja see, kui üks meist kala ei söönud, aga 2 klaasi veini jõi, see solvas teid hingepõhjani? Mulle tundub see kõik nii ühe kui teise nurga alt vaadatuna täiesti naeruväärne.
    Kui see pererestoran asuks prantsusmaal või itaalias, siis te võiksite sellist käitumist endale lubada, sest need on suurriigid, aga pisitillukeses Eestis, kus kõik tunnevad kõiki… eks seda te teate ise paremini…

    • Tegelikult tahtsin ma probleemi lahata ja mõista ja aru saada…
      Teie vastus ei ole ju tegelikult küsimusele, miks inimesed restorani tulevad kõht eelnevalt täis? Ärge võtke minu algatatud probleemi 100% isiklikult vaid kui üleüldist probleemi (või siis mitteprobleemi teie arvates)

  6. Ei see ei solva, kui keegi pearooga ei söö. Juba selgitasin- solvas see, et teatati-siin pole midagi peale kala süüa! Esiteks oli see vale ja teiseks me olemegi kaladele spetsialiseerunud!
    Solvas see, et kui pannakse kinni laud 7-le, aga tullakse kohale 4-5 kesi, peaks seda enne ütlema(helistama)- ma ütlesin eile mitmetele telefonis ära, et kohti ei ole ja tegelikult tekkis olukord, kus meil kohti oli suisa mitu lauda üle… Ma tean, et ma olen asunud võitlusesse tuuleveskitega, aga eks ma teen seda ikka veel ja veel, kuni mu sõnum kohale jõuab….
    Ja ma arvan, et Eesti ei peaks olema erand, ka siia peaks normaalne restoranikultuur jõudma.

  7. Kogu olukord on hästi tobe, sest teadsime ka ise, et meie 2-3 tulemata jäänud sõbrannat jõuavad hiljem. Oleks me kohe teadnud, et nad jäävad üldse tulemata, oleks ju väiksemat lauda küsinud.
    Kala vastu oli meist ainult 1 inimene, kes enne ei olnud Tigus käinud. Natuke tobe üldistamine. Minu meelest saab selliseid asju ka kenasti öelda, ei pea ju kõva häälega üle saali pahasti ütlema või blogis sedasi halvustama? Või ma liialdan? Mis restoranikultuurist me räägime?

  8. Tegelikult ei ole Tigus olukord üldse halb- see on viimasel ajal ikkagi harva, kui klient meile saabub ja selgub, et meie kaart ei paku midagi söödavat tema jaoks-tavaliselt ongi sellised inimesed kellegi poolt kutsutud. Aga ma käin ju ringi ja vaatan, mis üldiselt toimub. See on tavaline vaatepilt kuskil Tallinna restoranis, et 4 neiut istuvad õhtu otsa laua taga, ees 1 klaas ja mitme peale eesroog ja nad söövad-joovad seda mitu tundi! (ei räägi meie klientidest!) Mina tean eelmise suve kogemusest Lõuna-Prantsusmaal, kui tahtsime rannarestoranis juba lõuna lõpus lihtsalt pudeli rosed juua, siis meil ei lastud seda teha. Ja see oli kokkulepe rannas olevate asutuste vahel, restoran ei võta baaridelt kliente ära- ja meid suunati veini jooma baari, kes selleks oligi spetsialiseerunud, ei olnud küll nii toreda koha peal ja nii toredate toolidega, aga siiski!! Saime veel prantsuse keelset podinat ka meie kui lollide välismaalaste kohta, aga minu arvates oli see lihtsalt armas!

  9. Liina kommentaarile lisaksin, et kui novembris olid meil köögis prantslased, siis pärast esimest päeva käskis Patrick mul menüüd teha nii, mis sunnib inimest sööma kas 2-käigulist või 3 käigulist sööki, sest nad lihtsalt ei olnud sellega nõus, et inimene sööb portsu krevette õhtu jooksul ja see on kõik! Huvitav on see, et meil polnud mitte mingit probleemi- Ines ütles klientidele, et prantslased teistmoodi ei tee ja kõik sõid! Pärast nende lahkumist püüdsime veel seda menüü värki katsetada, et menüüs on 5 eelrooga ja 5 praadi fikseeritud hinnaga, näiteks 250 krooni eelroog+ praad ja 300 eekui eelroog+praad+ magustoit ja 250 eek praad+ magustoit, aga ilma prantslasteta see kohe üldse ei läinud… Ikkagi on inimesi, kes tahavad näiteks kahepeale ainult ühte eelrooga ja rohkem süüa ei tahagi! Nendega ma oleksin veel valmis võitlema, aga menüü värgi jätsime ära ka sellepärast, et meil on palju toredaid oma kliente, kes ainult eelroogasid söövadki ja söövad neid palju…

  10. Ma nüüd loodan, et kahe peale karbid ja paar klaasi veini on ikka aktsepteeritav. Tigus kipuvad need karbid lihtsalt niii mõnusad olema. Tuleb tunnistada, et viimasel korral me ilmselt istusime oma kahepeale karpide ja veiniklaasiga ilmselt ka sündsusetult kaua.
    Minu sisse isiklikult ei mahuks keskmisel päeval ilmselt kõige parema tahtmise korral eelroog+põhiroog ära, 3 käigust rääkimata 🙂

    Mahla joomiseks on muud kohad – ja eks seda ikka kokkuhoiust tehakse. Saab “väljas” lobiseda või nö. ennast vitriinis eksponeerida, aga mitte “liigselt” kulutada.

  11. Tere,
    jälgin siin Teie tegemisi viimasel ajal juba üle päeva. Lugemis-, harimis- ja mõtlemisainet jagub kuhjaga. Olen igati Teie kontseptsiooni – mitme roa menüüd – poolt. Sai seda möödunud detsembris nauditud ja loodan edaspidigi veel. Ja toit ilma veinita on kuidagi no poolik, see mõte käib iga käigu kohta eraldi. Jõudu Teile kõigile!
    Ja karbid need on ju lausa jumalikud! Eestis poest ostetud toormest ei ole mina küll kunagi suutnud sellist maitset välja võluda.

  12. Mina arvan, et kui astud lihtsalt kuskilt läbi ja kohti on- täitsa normaalne et oled ennem söönud ja võtad lihtsalt klaasikese.
    Kui sa aga mitu nädalat enne reserveerid laua, siis peaks ju planeerima söömist või kuidas? Mina olen küll restoranides väga näljane alati:)

  13. Kliendid on ikka tõesti keerulised olevused, kuidagi ei mõista nad õigeid roogi tellida ja piisavalt veini juua. Ma pakun teile lahenduseks panna menüü kõrvale nn ideaalse kliendi kriteeriumid, siis igaüks, kes uksest sisse juhtub saab pilgu peale heita ja otsustada, kas on sobiv külaline või hoopis mitte. Võib ka sisse viia sildisüsteemi, kus iga mittesobiv klient saab endale permanentse märgi nähtavasse kohta. Siis saavad ka teised restoraniomanikud ebasoovitavad kliendid juba ukselt tagasi saata.

  14. Ma käin harva väljas söömas-joomas. Peamine põhjus on selles, et kodus teen ise paremat kui enamikes kohtades pakutakse ja teine suur põhjus on raha. Kui viimasel paaril aastal üldse väljas söömise võimalus on olnud, siis olen eelistanud Tigu. Ehk siis tulen Tigusse ikka sööma mitte mahla jooma 😉
    Ei ole ka tähele pannud, et inimesed restoranilauas süüa ei telli. Vahest ehk kui on suurem seltskond, siis võib ju juhtuda, et mõni tuleb teiselt ürituselt ja on juba söönud. Ei usu ka et see on mingi nõukaaja pärand. Välismaal tavaliselt ju küsitakse, kas klient tuleb sööma v jooma. Sellest tulenevalt siis antakse laud v öeldakse joojatele, et minge baari. Aga ma olen ka nõus M-ga, et Eestis sellise asja üle õiendada ei ole mõtet, kliente on ju vaja, oma sõprade toitmisega vist ära ei ela.
    Endal on mul juhtunud küll nii, et kui on restoranikülastust kaua planeeritud ja lõpuks kui see kauaoodatud päev käes on, siis on ka söögiisu kuhugi kadunud 😉 Nii et 3 käiku ei jaksa sageli süüa.
    Fikseeritud menüüd peaksim ma koormaks, sest tõesti sageli ei jõua nii palju süüa. Küll aga on mõnedes restoranides fikseeritud menüü võimalus, mis ka suts odavam kui käigud eraldi võtta ja selline variant võiks olla valikus.
    Edu teile ja rohkem sööjaid!

  15. Tegelikult on fikseeritud menüü mõte selles, et asi oleks odavam kliendile. A la carte tellides on asi kallim (samas portsjon suurem) ja menüüd on erinevad, ei ole ainult 3-käigune. Võib ju võtta praad+ magustoit.
    Ma loobusin menüüdest just selle tõttu, et meie eelroad on kopsakad ja näiteks vahel ma isegi mõtlen, et mulle meeldiks hoopis mitu eelrooga süüa. Ja meie süsteemi juures, kus me iga päev prindime välja menüüd läheks see liiga keeruliseks, et 1 menüü on fiks ja teine a la carte.

    Eiliki võib aga homme märgile järgi tulla- mis ma ikka muud selle peale kosta oskan! Kui lugeda küll osatakse, aga see tähendab, et tuntakse vaid tähti ja mõista ei püütagi, mis öelda tahatakse, on inimene ikkagi piiratud või õnnetu hing. Teeme siis puust ja punaseks Eilikile: kliendid ei ole tüütud, pahad ja lollid- meie seas aga elab minule mõistmatu inimtõug ja ma astun esimesi samme püüdmaks mõista. Aru saada püüdmine algab aga probleemist rääkimisest ja arutlemisest!
    Ma ei puuduta ega maini kuidagi isegi kaudselt neid inimesi, kes on majandusraskustes, haiged, allergilised kaladele-mereandidele jne. Pigem kui mul oleks info inimeste kohta, kel on raskusi-pakuksin abi. Meil jääb tihtipeale head värsket toitu reedeti-laupäeviti üle. Eriti siis, kui meil on tehtud suur reserveering nädal ette- oleme Prantsusmaalt kaupa varunud, aga meile saabuvad taimetoitlased näiteks. Ma hea meelega võin toitu või toorainet tasuta ära anda, sest ma ei sügavkülmuta asju ja kuna ise ka süüa ei jaksa- kannan lihtsalt maha s.t. viskan prügikasti!
    Aga ühes on Eilikil õigus küll- eks igas restoranis arvatakse sellistest klientidest kellest ma rääkisin ühtemoodi. Aga nüüd üks ütles oma blogis selle välja……. Nii nagu sinu tööl on kindlasti kliendid, kes on tagatoa nn. huumorinurga teema….kui sa üldse tööl käid!

  16. Muidugi on ka minu tööl kliendid, keda ma ei mõista. Nendest klientidest tagarääkimine peakski aga jääma tagatoa nn huumorinurga teemaks. Minu arust on see elementaarne.

  17. …. jah. sellest sa aru ei saagi, et SEBbanki või näiteks If Kindlustuse töötajale on see elementaarne, et tema oma kliente ei vali-mina olen sõltumatu, ma olen enda tööandja ja oma valikutes täiesti vaba! Ma ei ole klienditeenindaja! Oma firmas müün ma oma nägu ja oma mõtteid ja seega valin ka kliente mõnes mõttes. Nii nagu kliendid valivad kuhu nad lähevad. Seee kirjatük, mis ma blogis kirjutasin, on 100 korda ausam ja parem kui jahe teenindus! Tigu ei ole teenindusasutus- me oleme oma konseptsiooni tutvustanud 100 korda. Oleme pigem klubiline ettevõtmine ja meile tullakse külla. Kui külla tulev inimene ei ole kostitaja vastu viisaks, siis ei saa ta meilt mitte midagi vastu ka!
    Kui keegi SEBpangas hakkab seda tegema, on aeg kohe lahkuda! Kui oma isiklikus blogis panga kliente hakkab lahkama, kohe kinga!
    Võid vahelduseks lugeda ka näiteks seda: http://www.laht.net/kalapala/

  18. Mulle hakkab Tigu juures üha rohkem see “with attitude” hoiak. See erineb mõnusalt keskmisest eesti “teenindus” asutusest kus kedagi teenindus huvita aga seda välja ka ei julgeta öelda.
    Isiklikult arvan et ega Eesti klient ei tea ka mis asi teenindus on ja ootab pigem imalat lömitamist. See on vist mingi nõukaaegne arusaam kapitalistlikust teenindusest 😀
    Meeldivamad mälestused ongi kohtadest kus oleks nagu “sõprade juurde külla” läinud.
    Samas ongi paratamatu et kõik ei saa olla kõigiga sõbrad – vererühmad on lihtsalt erinevad

  19. Mina võtaks kinni Kristeli sõnasabast heast toorainest mis raisku läheb, et pane aga siia üles kui midagi on üle, küll kaubaks läheb.

  20. Olen juba pikka aega selle blogi kapilugeja ja reedeti (muul ajal lihtsalt ei jõua kuidagi) ka päevasel ajal söömas käinud (noh ka õhtusel ajal olen juhtunud) ja kahte asja tahtsin öelda vaid. Esiteks ei saa ma aru inimestest, kes tulevad mereandidele orienteeritud restorani ja siis ei söö neid imehäid kalu, mida te pakute – ma teie kogerit (ma ei tea kuidas see käändub 🙂 juba mitu aega noolimas olen käinud! Ja teiseks toetan ettepanekut, et kui miskit üle kipub jääma, siis võiks sellest teada anda -mina võtaks ja ostaks hea meelega teie poolt ülejäänud kala.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s