Tahaks elada oma vaikset elu ja ajada nii hästi kui oskan oma asja ja siis ükspäev jälle voila…. mail Õhtulehe ajakirjanikult. Tema teeb nimelt artiklit 50 Eesti parimast restoranist mis avalikustatakse neljapäeval ja nüüd hästi kiire ja muudkui vastaku restoranid tema küsimustele. Mis mind selle juures vihale ajab, on suhtumine: mingi naisterahvas, kes ennast ajakirjanikuks nimetab, arvab et tema võib tulla mulle lugema marketingi loengut kui suurt kasu mina saan, kui ma suurima tiraaziga ajalehes oma infot avaldan. Ehk teisisõnu- ma ei saa aru kui suurt teenet Õhtuleht mulle osutab ja mis mul häda on, et ma ei taha küsimustele vastata. Ehk siis copy-paste kirjavahetusest, kui teatasin, et ei soovi mingit infot Õhtulehte panna:
Tere!
Teie vastus hämmastab mind. Kuulute Eesti parimate toidukohtade nimekirja, ent ei soovi oma andmeid avalikustada. Praegusel ajal oleks see ju klientide juurde saamiseks väga hea võimalus. Mul ei ole tõesti väga palju infot enam vaja, olemas on aadress, kontakt ja lahtiolekuajad, mis pärit kodulehelt. Vaja oleks veel koha iseloomu ehk mis maa toitu pakute või kuidas oma kööki iseloomustate (eelmisel aastal oli kirjas Vahemere köök),
ja veel:
Anname ülevaate 50 Eesti parimast restoranist ja 49 ülejäänud kohal huvitaval kombel Õhtulehega probleemi pole, nemad küll soovivad oma andmeid avalikustada ja teevadki seda. Ja minu teada on Õhtuleht Eesti suurima levikuga ajaleht.
Mis ma oskan öelda? Eks ma ole veidrik, aga ma tõesti ei pea seda mingiks auks Õhtulehes laiutada.
Tigu Tegemised 
mida te kvaliteetajakirjanduse naasmise või taastumise all silmas peate? kas meil on seda kunagi ka olnud? 🙂
kui ajakirjanik oma loos süvamõtteisse ja analüüsidesse (tihti just ruumipuudusel) ei lange, ei tähenda ju, et lugeja seda teha ei võiks? ja siis on meil veel selline ajaleht nagu Sirp…
Muidugi on meil Sirp ja Akadeemia jne. Antud loo mõte oli, et ei saa koguaeg oma põhimõtete vastu olla ja nagu unes kana ringi käia- et kui küsitakse, siis tuleb vastata. Ma ei taha ennast põhimõtteliselt Õhtulehega siduda ja ei ole neilt mingit reklaami(ka tasuta) palunud. Kui ajakirjanik aga saab selle eest raha mida ta kirjutab, ei saa ka tema töö nii lihtne olla, et saadan mailid laiali ja teatan, et mul on väga kiire, hakake kohe vastama ja üldse teeb ta restoranidele mingit teenet, et ta sellest kirjutab.
JA veelgi seletuseks Trianglitele ja teistele, kes minu kirjutisest said aru, et Tigu kuskil kõrgustes heljub. Kirjutisest tuleb aru saada, et Õhtulehe ajakirjanik hõljub enda arust kõrgustes ja arvab, et tema küsimustele tuleb vastuvaidlematult ja kiiresti vastata. Ei mingit viisakust, kokkulepet vaid a la tean, et avaliskustatakse restoranid, tahan kirjutada, mul on kiire, vastake kähku!
nojah, mina olen tavaline maamutt piiriveerest, mul muide käis aasta aega Õhtuleht koju-et odav ja igasugu jutte sai ilmaelust lugeda. Samal ajal käis Äripäev-et olla kursis majandusega ja kuidas ettevõtjad elavad. Minu, rumala ja harimuatu ja pealinnakauge ja peene restoranikauge külaelaniku vaatevinklist – oli äripäeva ajakirjanikud nii tüütud helistama, pakkusid raamatuklubiga liitumist, osaleda küsitlustel, lisalehti . Õhtulehest ei helistanud keegi.
Meil sai lehtedest ses mõttes villand, et ei jaksanud iga päev lugeda,viskasime järjest teleka kõrvale virna lehed, kevad tuli peale ka ja ahju jaoks pold enam vaja.Aga ajaviiteks ämma juures näiteks võtan ma küll Õhtulehe kätte ja loen. iseasi on see, mis ma mõnest artiklist arvan 🙂
Aga Õhtulehehest Jüri Pinoga käisin kord saksamaal ajakirjanike koolitusel- oli väga lahe kolleeg, ei halvustanud ja ei pidanud end paremaks 🙂 mina võrust ullikene – mul põld ratastega kohvritki nagu teistel, pino oli nii tähelepaneli, et tassis mu rasket reisikotti .
Mu meelest palju sõltub inimesest.Töötagu ta kus tahes aga inimene on tähtis.
Kui ma nüüd elan siin piiriveeres, loen aoviites Õdagulehte-kas sis ole nagu tõse klassi inemene vai?
Mul käib Võrumaa teataja, Uma leht ja Vastseliina valla teataja – kas ma iks olõ oodatu Tigusse hõrgutisi pruuvma?
Ma külh tahassi tulla väega?
Iti, sa ju haritud inimene vastupidiselt oma väidetele- muidugi on kõik toredad inimesed oodatud Tigusse ja Pino kirjutised on mulle ka alati meelt mööda olnud. Aga üks tundmatu piiga Õhtulehest ei saa kamandada mind mida mina pean ja kui kiiresti tegema. On ju nii! Ja ma pole arvanudki, et Äripäev kuidagist parem leht on….õigesti ütled- kõik kinni inimestest!