Mulle meeldi(s)b Barcelona, sest kellele siis ei meeldiks üks lõunamaine (suur)linn Vahemere kaldal, kuid Barcelona on viimaste aastakümnetega tormiliselt muutunud ning mitte kõik muutused ei ole olnud positiivsed. Vôrreldes aastatuhande alguse linnaga kuhu nädalalõppe kursusekaaslaste vôi sõpradega Montpellierist veetma sôitsime, sest vôrreldes viimatimainitud linnaga oli Barcelonas üliõpilasele äge ööelu, mõnusad tapasbaarid, kuid peamiselt tudengisõbralikud hinnad. Sellest kôigest muidugi on vähe alles, eriti kui rääkida hindadest. Baarid, restoranid, Gaudi, ööelu on muidugi alles, kuid turistide hordid on samuti viimase kahekümne aasta jooksul sajakordistunud. Kuigi, mu tuttav prantslasest toidukriitik kes elab Barcelonas ja on mulle hirmsa pettumuse viimasel ajal valmistanud Rajoy poole hoidmisega, väidab, et turiste ongi vähemaks jäänud ja hinnad on languses.Pärast katalaanide demostratsioone armastas ta üles riputada pilte tühjast Las Ramblasest ja Mercat de la Boqueria’st- Barcelona kuulsamaist turust.
Räägime nüüd Vigost, Galicia suurimast linnast mis on Hispaania kiireimini kasvav ja arenev linn kus tõesti elu pulbitseb, mitte ei ole ummistunud turistidest. Seda, et turiste Vigos pole, ei saa öelda- muidugi on, sest asub ta ju Santiago de Compostela naabruses ja selge see, et seal valgustuse saanud jalgsimatkajad kes on pikema vôi lühema teekonna jooksul enda sisse sügavalt vaadanud, saabuvad Vigosse, et süüa siinseid jumalikke mereande. Lisaks sõidab Vigost praam Cies’i saartele, valge rannaliivaga paradiisi, looduskaitsealale, kuhu suvisel perioodil peaks loa saarele sõiduks enne internetist taotlema kuna saarele lastakse vaid teatutud arv inimesi ning luba saarele sõiduks kontrollitakse. Lubasid vormistavad küll ka praami kompaniide piletikassad, kuid piletit ostama minnes võib juhtuda tõsiasi, et luba selleks päevaks ei antagi, sest piirarv lubasid on juba välja antud. Luba ei ole tasuline!
Vigo asub Porto lennujaamast 150 km kaugusel- seega võib selle linna külastust siduda Tigu(Aveiro ja Ilhavo ümbrus) külastusega, lennates Portosse.
Step-by-step nüüd Vigost.
Ma olen Vigos siiani käinud vaid söömas. Kuna ta asub Portugali piiri ääres, siis oleme alati ööseks Portugali tagasi sõitnud. Seekord võtsin Eesti külalisega Vigo ette veidi põhjalikumalt, jäädes sinna 2 ööks ja peab ütlema, et kogu mu senine arvamus, et tegemist on suure ja koleda linnaga kus antakse hästi süüa, lendas õhku! Tegemist on äärmiselt šarmantse suurlinnaga! Ja süüa saab veelgi paremini kui aastaid tagasi- linn on arenenud, on palju noori, tänavatel käib elu! On moodsaid hipsteti kohti, on klassikalisi mereannirestosid, on lihtsaid pulperiasid (kaheksajala resto), tapasbaare ja on isegi 1 tärni resto tekkinud ja seejuures suurepärane resto!
Vanalinnas sadama läheduses kust praamid Ciesi saartele sõidavad, on kuulus Calle de Pescaderia, mida rahvas on ristinud austri tänavaks(calle de las Ostras).- Vigo austrid on selle linna pärl, mida tuleks alla loputada sealtkandi ehk Rias Baixase Albariño veiniga.
Kindlasti tuleks proovida percebes’ eid, eesti keeli nuivähke, mida Vigos pakutakse ka a la carte roana- rohke värske loorberiga maitsestatud roog, serveeritakse auruvana otse pliidilt!
Täielik maitseelamus olid mini-kammkarbid- zamburiñas! Ja muidugi habemenoad- navalhas!
Vigo Michelini tärni restorani Maruja Limón‘i julgen kõigile soojalt soovitada. Hinnatase tärniresto kohta on “demokraatlik” ja peakokkade tandem Rafa Centeno ja Inés Abril’i tööd on nauditav jälgida. Soovitan seepärast just baarileti lauda.
Kui sattuda linna nädalalõpuks, ei oskagi soovitust anda kuhu täpselt sööma-jooma minna. Kogu vanalinn on rahvast täis, inimesed seisavad tänavatel õlle või veiniklaas käes ja baariomanikud veel usaldavad inimesi, et klaasid tagasi tulevad- klaasi deposiidi korjamist nagu Saksamaal, ei toimu.
Kuidas saada Cies´i saartele? Ja miks sinna minna? Ikka sellepärast, et sealne Rodas Beach valiti aastal 2016 maailma kaunimaks rannaks!
Tuleb minna sadamasse ja osta pilet nagu ma mainisin. infoks võib surfata Vigo turismiinfo kodulehel siin. Praamid ei käi iga päev, seetõttu peaks enne graafikuga tutvuma.
Teel Ilhavost Vigosse on küllaga kepsakaid kohti mida lausa peab külastama- Salreau petisqueira restoran, Ponte de Lima, Valença kindluslinn ja väga meeleolukaks osutus pealtnäha mõtetu tekstiilitööstuse linn Porto lähedal Vila Nova de Farmaliço. Neist kõigist järgmises postituses 🙂
Pingback: Aasta 2018 kulinaariamaailmas | Tigu Tegemised·
Pingback: Kevad-suvi 2019. Soovitus nädalaseks reisiks Põhja ja Kesk- Portugalis. | Tigu Tegemised·