Veidi rohelise veini (vinho verde) juttu.

Portugali viinamarjasordid ei ole veinisõbrale enam nii tundmatud kui mõned aastad tagasi. Keskmisest suurem veinisõber teab valgetest viinamarjadest Alvarinhot kindlasti ja punastest vast Baga’t ja Touriga Nacionali.

Sattusin lugema huvitavat arutlust Vinho Verde tulevikust Portugali veiniajakirjaniku Luis Lopese sulest ja kuna tegelen just portugali keele õppimisega, oli see tore harjutus lugemiseks ja tõlkimiseks.

Pärast pikki  aastakümneid on Portugali rohelise veini täht-viinamarja Alvarinho varjust hakanud välja paistma ka Loureiro ja Avesso viinamarjasordid ning võitnud paljude veinisõprade poolehoiu. Üldse Vinho Verde veinipiirkonnas (Minho piirkond) toimub palju ümberkorraldusi ja muutusi, kuid muutused paraku tähendavad pea alati ka hinnatõusu, mis tarbijale ei pruugi nii väga meeldida.

Vinho Verde veinide kuvand ei ole just seotud kvaliteediga, iseloomustamiseks kasutatakse sõnu puuviljane, värske, kerge ja konkurentsivõimeline (loe: madal) hind ning see viimane teeb Vinho Verdedest Portugali enim eksporditavad veinid. Kuid need samad omadused mis aitavad veini palju müüa, põhjustavad ka selle, et enamik tarbijaid ei võta seda veini nn.”päris veinina” ja ei ootagi temalt mingit kvaliteeti, vaid lihtsat ja odavat rüübet.

Kuidas vabaneda sellest odava ja lihtsa taagast, sest vein müüb palju, kuid “teenib” vähe ehk vaid teenitakse mahu pealt?  Esimene samm on küll juba mõnda aega tagasi tehtud: tõstetud on veinide üldist(keskmist) kvaliteeti. Vinho Verde piirkond on Portugalis kindlalt see regioon, mille veinide kvaliteet 10 viimase aasta jooksul on enim tõusnud. Tänapäeva lihtsatel ja odavatel veinidel pole midagi ühist oma aastataguste sugulastega. Tänapäeva veinile võib lisada peale lihtsa ja odava juurde ka omadussõna “hea”.

Kuid sellest ei piisa. Piirkondliku tuleviku oluliseks teguriks oleks teha tõsine investeering viinamarjakasvatusse.  Portugali veiniasjatundjad usuvad, et Vinho Verde toote kui kaubamärgi  tugevdamiseks tuleks piirkonnas hakata kasvatama vaid ambitsioonikaid  valgeid viinamarjasorte. Nendeks oleksid Alvarinho, Loureiro ja Avesso. Odavamates Vinho Verdes kasutatakse viinamarju  nagu Arinto, Azal, Trajadura jne., mis nagu ma aru saan ei ole nii prestiizikad nagu eelpool nimetatud 3 marja.

Alvarinho on tuntud ja väga hinnatud viinamari, mis kasvab  Monção ja Melgaço ümbruskonnas ehk Portugali loode osas. Sama viinamari, mida kasvatatakse Hispaanias Rias Baixases ja seal ta nimeks  Albariño ( kirjapilt teine, hääldus suht sama) Alvarinhosid on Eestis üsna hea valik, kõik saavad huvi korral tutvust teha selle väga isikupärase viinamarjasordiga, mida on raske segi ajada mingi muu marjaga. Alvarinho veinis võib leida virsiku, sidruni, granadilli, litši, apelsinikoore, sidrunmelissi noote. Veinil on hea säilimispotensiaal – julgelt 10 aastat võib keldris seista.

Ka Loureiro marjast Vinho Verdesid on Eestis täiesti olemas. Loureiro viinamari, mille nimi tõlkes tähendab loorberit, kasvab pea kogu regioonis, kuigi ta kohta öeldakse, et ta on “Atlandi” mari- armastab pehmet suve ja viljakat mulda. Väga produktiivne viinamarjasort! Põhiline kasvatuspiirkond jääb ajalooliselt Lima jõe orgu, kuid nagu mainitud, kasvab tänasel päeval terves Minho regioonis. Loorber on ta nimeks seetõttu, et selle sordi viinamarjadel on spetsiifiline loorberilehtedele sarnanev lõhn. Tegemist on vana sordiga, kui vanaga täpselt ei teata, kuid dokumenteeritud viiteid on 18-st sajandist. Loureiro viinamarjaga on veinimeistrid enim edu saavutanud viimastel aastatel. Ajalooliselt iseloomustas Loureiro veine see, et esimesed 6 kuud olid nad jõulised ja isikupärased ning pärast seda oksüdeerusid kiiresti. Tänaste veinidega seda hirmu enam pole, et vein kiiresti ära juua tuleks! Veini aroomis võib leida apelsiniõit, õuna, virsikut, pärnaõit.

Minule isiklikult pakub enim huvi neist kolmest Avesso viinamari. See on üks kõige haruldasemaid viinamarjasorte Vinho Verde piirkonnas. Nimi Avesso tähendab tagurpidi iseloomu ning kuna ta kord on “tagurpidi”, siis selle viinamarja kasvatamine on tõeline “pain”- ta vajab spetsiilisi tingimusi, et särada. Avesso kasvuala on Douro oru vahetus läheduses, Baião piirkonnas kus mullastik vaene kuid suvel on piisavalt soojust, mida see mari armastab.  Kuid see mari on tundlik haigustele, eriti jahukastele ja mädanikele ning väga tundlik päikesepõletusele. Tegemist on väga happelise marjaga ning vaid korralikult küps mari annab hea tasakaaluga veini. Ka veinimeister peab väga hoolikalt jälgima fermentatsiooni protsessi. Kui vein oksüdeerub enne kääritamise lõppu, siis päästa teda enam ei anna. Kuid kui kõik tingimused on kenasti täidetud, saab sellest viinamarjast suurepärase aromaatse, intensiivse värviga, hea happega,  huvitava lõhnabuketiga veini kus aroomis on segu marjadest ja kuivatatud mandlitest. Sellele viinamarjale soovitavadki veiniasjatundjad viinamarjakasvatajatel rõhku panna, sest see oleks vein, mille eest ka kõrgemat hinda küsida ja võiks tulevikus konkureerida “suurte veinidega”.

Tegin täna tiiru meie linna veinipoes, Avessot ei müüdud. Kui järgmisel korral Minho piirkonda sõidan, kindlasti hangin pudelid oma keldrisse, et küllasõitnud sõpradega degusteerida.

ave_vin

Hea uudis on see, et Bestwine poes on sel nädalal nädalaveinideks Quinta da Raza Alvarinho ning Alvarinho ja Avesso seguvein (pildil paremal). Minge kohale, antakse head hinda ja proovige ära! Võite parooliks öelda, et lugesite infot Tigu blogist, siis saate kindlasti hinnaalandust 🙂

bestw111

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s