Viimasel ajal tuleb veganlusest artikleid nagu Vändrast saelaudu. Paljud on, ütleksin,  üsna agressiivsed kus materdatakse ja süüdistatakse lihasööjaid või siis vastupidi naeruvääristatakse taimetoitlasi. Nende sekka on tore lugeda mõnda tasakaalustatud arutelu, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele, vaid paneb kaasa mõtlema.

Kena arutlus oli ajalehes The Converation, mida võib  lugeda siit

Ma toon lühidalt välja mõned mõttekohad ja kõsimused, mis esitatakse. Soovitan lugeda artiklit, see on asjalik.

• Veiseliha Brasiiliast, avokaadod Mehhikost, lambaliha Uus-Meremaalt, veinid Lõuna-Aafrikast, rohelised oad Kenyast- toidupoodide sortiment on selgelt rahvusvahelise suunitlusega. Kui me transportime oma toitu selliste vahemaade tagant, kas üleminekul taimetoidule vähendaksime  loomade pidamisest tekkivat kahju keskkonnale?
•  Globaalse toidukaubanduse mõju  kohalikule köögile ja toidukultuurile  viimastel aastatel on plahvatuslikult kasvanud.. Kui me totaalselt muudame oma toidulauda, näiteks hakkame kõik iga päev avakaadosi sööma. mis see kaasa toob? Kui Mehhikos hakatakse vihmametsi maha raiuma, et teha avokaadopõldule maad juurde,  millist laastavat mõju see võiks avaldada?
• Linnades elab tänasel päeval 4 miljardit inimest, kes ise toitu ei tooda.
• Kuigi ökoloogiline jalajälg ostes Kenya rohelisi ube on  suur, toetame selle ostuga Aafrika üht vaeseimat piirkonda.  Või kaunviljad Indiast. Kas sellised kompromissid on OK?
• Meie suurim probleem on meeletu raiskamine ja  eriti suur kõlbliku toidu väljapraakimine on täheldatav puu-ja köögiviljade puhul.
• Mitte ainult liha tootmine ei suurenda kasvuhoonegaase- näiteks riisipõldude all on 12 % kogu maailma haritavast maast, üks suurim taimne ökoloogiline jalajäg, nimelt tekitab riis palju metaani. Riisitoodangu langus on  vägagi vähetõenäoline, sellele probleemile oodakse lahendust teadlastelt (uued riisisordid , väetised etc)
• Mis on lahendus?  Oled sa vegan, poolvegan või  lihasööja- võta kõigepealt kontrolli alla oma toidujäätmed ja raiskamine! Erinevate toidusäiltusviiside abil on võimalik raiskamine viia nullini. Ükskõik mida arvata külmutatud toodetest, kuid see on üks parimaid viise  raiskamist vähendada ja nagu ma eelmises kirjutises juba mainisin- külmutatud toode on sama toitev kui värske!
• Me kõik valime toitu selle järgi, mis meile maitseb ja mida me saame endale lubada. Kahjuks praegu ei ole toidu juures veel sertifikaate, mis garanteeriks, et tootmisprotsessis on tekitatud võimalikult vähe jäätmeid (tulevikus peaks selline info olema)
• Muidugi me võime endale lubada avokaadot, elades Tallinnas.  Võib-olla mitte 5 korda nädalas, aitaks vast 1 kord nädalas, kui tahame keskkonda säästa.  Vaatame üle oma toiduraiskamisharjumused. Näiteks minul on kindlasti  sellel alal arenguruumi. Mul on küll aed ja toidujäätmed lähevad komposti, kuid ma kipun  liialt palju asju ostma, mis käest ära lähevad. Tarbime rohkem kohalikke tooteid, kuid ikkagi tuleks  toetada vaeseid riike, ostes nende tooteid. Liha võiks ka vähem süüa. Mina kavatsen sel aastal jälle paastu teha pärast Vastlapäeva.