On talv ja kuivatatud (mustad) ploomid kuuluvad just praegusesse hooaega. Veebruarikuu prantslaste Saveurs ajakirjas ongi võetud Ageni mustad ploomid teemaks ja silma jäi ka üks lihtne retsept, mis kõnetas ja läheb tegemisse.

Agen on linn Lot-et-Garonne’i departemangus, Nouvelle-Aquitaine Regioonis. Sellest juba olen mitmel korral siin kirjutanud, et regioonid on aastast 2016 uued ja annab ikka nende nimedega harjuda.  Kunagi selgeks saadud ja eksamilgi vastatud Prantsuse regioonide ja nende pealinnadega pole enam suurt miskit peale hakata 😣

Nouvelle- Aquitaine Regiooni pealinn on Bordeaux ja Lot-e-Garonne’i departemangu administratiivne keskus on Agen.

Nouvelle-Aquitaine on pärast haldusreformi Prantsusmaa suurim regioon kuhu kuulub 12 departemangu. Siin kaart ja sealt ka näha kuhu jääb Agen.Ma olen kunagi siin blogis kirjutanud, seoses tomatitega, et Lot et Garonne’is on Prantsumaa kõige viljakam maa. Sealkandis öeldakse, et torka kepp maasse ja see kepp hakkab õitsema ja haljendama. See maapaik on suurte jõgede Lot’i, Baise’i ja Garonne’i  ristumiskoht, kus jõesetted on tuhandeid aastaid ladestunud Püreneede ja Massif Centrali (mäestik) vahele. See on kaunite niitude ja viljapuuaedadega maa, kus Toscana tüüpi majad kaunistavad maastiku. Kliima on “ça va” nagu prantslased ütlevad, Atlandi hoovused siin ei võimutse-suvel on mõnusalt palav ja talvel ei ole väga külm. Kevad on lihtsalt imeline. Ühesõnaga võib öelda, see ongi maapealne paradiis.

Esimesed ploomipuud istutasid Ageni lähistele vanad roomlased. Ploomi sort oli Saint Antonin (mis tuntud ka Maurine’i nime all) ning see lilla väike ploom on vanim kultuur-ploomisort. 12.sajandil, saabusid benektiini mungad Ageni lähistele oma ristiretkelt Süüriast, kaasas Damaskuse ploomid ja neil tuli mõte pookida Damaskuse ploom kohaliku sordiga. Tulemuseks oli õhukese koore, suureviljaline, suurepärase maitse ja aroomiga ploom.  Pruneaux d’Agen oli sündinud!

Vahemärkuseks ehk see, et ploomipuud algselt on pärit Hiinast ja sealt tuleb ka ploomide kuivatamise tehnika.

Tänu  Garonne’i jõe sadamale, sai Ageni ploomidest suur ekspordi artikkel. Kuivatatud ploome veeti jõge mööda Bordeaux’sse ja sealt juba suurte laevadega mööda maailma laiali. Ploomid olid pakendatud puukastidesse, millele oli peale löödud tempel  “”Pruneaux d’’Agen””. Nõnda said kuivatatud Ageni ploomid maailmakuulsaks.

Aastal 2002 sai Ageni ploom endale ka Kaitstud päritolunimetuse apellatsiooni.

Kes on Ageni ploome proovinud, see kahjuks enam muid kuivatatud ploome ei taha. Ma ei ole Ageni ploome Eesti poodides näinud, samas järsku mõni Piprapoe moodi butiik müüb neid? Saksamaal on nad olemas meil isegi külapoes. Igatahes tasub neid reisilt kaasa osta. Mina suudan  õhtu jooksul südamerahus üle poole kilo ploome nahka pista. Nendega muidugi tasub ettevaatlik olla, nad on küll hiigla kasulikud, kuid omavad “lahtistavat toimet”.  Ageni ploomikoogi retsept on mul retseptide all olemas,  üks retseptike uuest ajakirjast juurde:

Kitsejuustu tart mustade ploomide ja peekoniga

Taigna jaoks on vaja:

130 gr T80 tüüpi jahu

70 gr speltanisujahu

90 gr võid+ vormi määrimiseks

1 muna

soola

Tarti jaoks:

4 muna

20cl vahukoort

10 cl kondentspiima (suhkuta)

100 gr kuivatatud ploome kividest puhastatud

100 gr peekonit

100 gr kitsejuustu (Bûche de chèvre)

3 tüümianioksakest

soola, pipart

Valmistuskäik:

• Sega köögirobotis jahu, või, muna, näpuotsatäis soola, 20gr vett kuni koostiseained on segunenud ja keera tainas toidukile sisse ja pane vähemalt 30 minutiks külmkappi
• määri ahjuvorm võiga ja pisukese jahuga.
• soojenda ahi 180 ° ni
• Lõika peekon ribadeks ja kitsejuust ratasteks
• Klopi munad nn.omletiks (ehk ära vahusta, vaid käitu nagu hakkaksid omletti tegema), lisa vahukoor ja seejärel kondentspiim. Maitsesta soola ja pipraga
• Rulli tainas ja aseta sellele ploomid, kitsejuust ja peekon
• Kalla üle muna-kooreseguga
• küpseta umbes 30 minutit

Serveeri soojalt, riputa peale tüümianioksi ja naudi koos punase Rasteau veiniga( Rhone’i oru apellatsioon)