Belfort ei ole küll linn kuhu spetsiaalselt Eestist peaks kohale sõitma, kuid tasub lülitada reisiplaani koos Alsace’i külastusega. Bellfort on admistratiivne keskus Belfort Territooriumi Departemangule ja see kummaline nimi on seotud selle koha kirju ajalooga. Ajaloohuvilistele on väga hea kokkuvõte keskajast kuni tänapäevani siin. Tasub lugeda, linnal on ajalugu 🙂
Belfort asub Vogeeside ja Jura mägede vahel, Reini ja Rhone’i jõgikonna piiril, ühelt poolt olles värav või uks Burgundiasse (Porte de Bourgogne) ja teiselt poolt Alsace’i uks (Porte d’Alsace).
Mulle on silma jäänud Belforti maakonnast läbisõites mitte ainult kiirtee äärde paigaldatud TGV rongi skulptuur(siin asub tehas, kus neid ronge toodetakse ja mida Prantsuse riik on mitu korda järele aidanud rahasüstidega, mille kõrval Estonian Air’i rahasüstid paistavad kui kommiraha), vaid silma on torganud sildid, mis räägivad mahetootmisest ja biofarmidest ning kiirteede äärsetes bensiinijaamades antakse teada, et siinkandis saab hästi süüa.
Bensiinijaamast haaratud infovodlikult saab teada, et hästi söömine ei tähenda vaid toidu hästi maitsemist ehk head maitset. Seletatakse kenasti, et lisaks maitsele tunneb tarbija huvi toiduainete päritolu ja koostisainete üle, samuti hinna ning rasva-ja suhkrusisalduse üle. Aastast 2014 võtab departemang osa Belforti kogukondade ja aktivistide algatatud programmidest, mis tegelevad just söömisega. Lühikesed tarneahelad, võitlus ülekaalulisusega, toidujäätmete õige kasutus, sotsiaalsete sidemete taastamine ümber toidukultuuri. Majandus, keskkond, tervishoid, haridus- ehk söömine ei ole ainult maitse asi . Kui minusugune just säärastest teemadest huvitatud inimene sellist materjali loeb, et on olemas piirkond, kus tegeldatakse maakonnavalitsuse tasemel nii õigete asjadega, siis muidugi tahan ma seda kohta külastada ja oma silmaga näha!
Kuna tegemist on väikese maakonnaga, mille naabriteks Alsace, Lorraine, France-Comté ja idast Šveits, siis otsida sealt pisikeselt maaalalt oma erilisi spetsialiteete pole mõtet. Tähtsal kohal on olnud tõupiimakari ja juustu tootmine, veini siinkandis ei toodeta, küll aga õlut. Tänasel päeval kasvatatakse kõikvõimalikku köögivilja ja ülekaalus on mahetootmine!!
Külastasin linna 2 nädalat tagasi, et tagasiteel koju üks lõunasöök teha. Ilm oli külm, üles tsitadelli kuulsat Belforti lõvi vaatama ei kiskunud, aga vanalinn rõõmustas rohkete söögikohtadega. Valisime söögikoha täiesti Raeplatsi ääres ja ei oska ühtegi paha sõna öelda- väga meeldiv teenindus ja huvitav lõunamenüü, kus sai valida vasikaneerude, praetud koha ja lambakoodi vahel.
Michelin kiidab õige mitut restorani taevani, Le Pot au Feu on restoran, mida soovitatakse kindlasti külastada.
Tsitadell meenutab veidi meie Toompead Balti jaama poolt vaadate😀
Kevade poole tuleb tõsisem külastus piirkonda teha!