Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee kiitis heaks nimetada 2017. aasta rahvusvahelise säästva turismi arengu aastaks. Meenutuseks, et aasta 2015 oli rahvusvaheline kinoa aasta ja 2016 kaunviljade aasta.

Minu arust võiks selle säästva turismi asemel kasutada ka sõna maheturism.

Turism on maailma üks olulisemaid kommertstegevusi, mis soodustab piirkonna majandus–arengut. Sageli on turismil negatiivne mõju kohalikule eluviisile ja keskkonnale. Reisimisest tulenev saastekoormus ja mõju kohalikule keskkonnale võib kahandada huviväärsuste või reisisihtkohtade atraktiivsust. Üks näide on Hispaania Mallorca saare Calvią linn, mis kannatas 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel massiliste turismiinvesteeringute tõttu liigse arendustegevuse all ja sealne keskkond sai kannatada. Koosluste taastamiseks oli tarvis radikaalseid muudatusi. Tänu kohalikule Agenda 21 protsessile suleti Calviąs palju kehvas seisukorras olnud hotelle, taastati maastikke, loodi uusi kaitsealasid ning hotellitubade müügile kehtestati keskkonnamaks. Keskkonnakaitsetegevusega kaasnes üldsuse teadlikkuse tõstmine ja linna imagot parandavad turustuskampaaniad, mis aitasid tõsta tööhõivet ning paiga populaarsust külastajate seas.

Turism moodustab 7% kogu maailma ekspordist ja 30% maailma teenuste ekspordist. Iga 11-s töökoht maailmas on seotud turismiga, naisi töötab selles sektoris 2 korda rohkem kui kõikides teistes sektorites kokku ja enamus arengumaades on turism suurim eksportdi kategooria.

Säästva turismi all mõistetakse kogu turismimajanduse kohandamist vastavalt säästva arengu nõuetele. Nii bussi-, lennu-, laevaliinidel, hotellidel, restoranidel jms tuleb kohandada oma tegevust keskkonnasäästvamaks.Ökoturism on säästva turismi rangemini reguleeritud alaliik, ambitsioonikam vorm.  Säästev turism tähendab kõigi ressursside majandamist sellisel moel, mis võimaldab rahuldada majanduslikke, sotsiaalseid ja esteetilisi vajadusi, säilitades samas kultuurilise terviklikkuse, olulised ökoloogilised protsessid, elustiku mitmekesisuse ja elu alal hoidvad süsteemid. Säästvad turismitooted on kooskõlas kohaliku keskkonna, kogukonna ja eri kultuuridega, nii et need saavad turismi arengust kasu, mitte ei ole turismi arengu ohvrid.

Mis on säästvad turismitooted, oli minu esimene mõte? Leidsin internetist sellised vasted: vastutustundlik turism, slow-turism, fair-turism, jagamisteenus-turism, ökoturism, solidaarsus-turism, agritursim, humanitaarabi-turism.

Tundub kuidagi ulme, kuid kuna tegelen praegu just külalistemaja planeeringuga ja sisenen nn. turismisektorisse, siis pean mõtlema tõsiselt, kas nimetada ennast kohe slow-turismi pakkuvaks külalistemajaks? Peaks ehk mõtlema ka vihmavee kokkukogumisele, et külalised hommikuti ennast looduslähedaselt pesta saaksid ja ei raiskaks vett 🙂

Aastaks 2030 nähakse ette, et 57% rahvusvahelistest turistidest on “maheturistid”. Mõelgem vahel sellele, et võib-olla meiegi reisiharjumused ei ole kõige mahedamate killast! kõik need Türgi ja Egiptuse kuurortid ja Kanaarid on pigem ikka rämpsturism!

Allikad:

•  http://media.unwto.org/
• https://turismimojud.wikispaces.com/s%C3%A4%C3%A4stev+turism