Wiki seletab nõnda:

Konsumerism on pärast II maailmasõda elanikkonna rikkuse kasvu ja reklaamitööstuse ning uue kommunikatsioonitehnoloogia arengu tagajärjel tekkinud vajaduste loomisele (ergutamisele) ja rahuldamisele rajatud subkultuur, kus ei tarbita vajaduse tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast.

Ümbritsev keskkond – ajalehed, televiisor, tänavareklaamid on täis värvilisi pilte, mis inimesele ütlevad, et sa ju väärid seda, et mingit kaupa endale lubada. Toidukontsernid on aastaid teinud inimestele ajupesu ja kinnistanud oma kaubamärgid inimeste mällu: Nescafé, Nestle, San Pellegrino, KitKat, Nutella jne. ning tore on jälgida kuidas alternatiivmeedia ja sotsiaalkanalid viimastel aastatel on  teinud väga tublit tööd inimeste harimisel ja teadvustamisel.

Jälgides kasvõi  Facebookis oma sõpru, mida nad “šeerivad” või arvavad, ootasin tegelikult natuke paremat pilti. Ajakirjanik on küll kõva pealkirjaga ehtinud artiklit (Prantsusmaa on  teel dekonsumerismile)  ja lööb juba super-ja hüpermarketitele hingekella, kuid tegelikult on tarbimisharjumuste muutumine pikk protsess. Niikaua kuni riigid ei ole “sõda kuulutanud”  suurtele toiduainetekontsernidele ja masstootmisele, ei saagi suurt hüpet oodata. Praegu tuleb rõõmu tunda kasvõi pisikestest muutustest parema ja puhtama elukeskkonna poole.

Kõigepealt, aastal 2016, üldine tarbimine  Prantsusmaal suurenes 1,6 %, kuid mõnedes kaubagruppides nähti langustrende ja nendeks olid- alkohol, pagaritooted,  loomsed saadused(sealhulgas punane liha), koolajoogid, mahlajoogid. Käib ka äge piimavastane kampaania, kuid piimatoodete müügi langust Prantsusmaal näiteks statistika ei näidanud.

Langus toimus hügieeni-ja ilutoodete turul, paljud eelistavad looduslikumaid tooteid  või kasutavad kätekreemi asemel hoopis näiteks oliiviõli 🙂

Riideid müüdi 1, 4% vähem ja kingi 4% vähem..

Alkoholi puhul  aniisinapsude (Pastis, Pernod) tarbimine märgatavalt vähenes, siis näiteks õllemüük näitas kasvutrende. Näiteks paneb ka imestama, et tubakatoodete müügis ei olnud langustrendi, vaatamata sellele, et Prantsusmaal on tehtud sigarettide ostmine väga ebamugavaks.

Tuuakse veel välja, et ainuüksi rahvastiku kasv tingis tarbimise tõusu 0,4 %- lapsi peab ikka toitma, täiskasvanud söövad vähem, kuid söövad kallimalt ja kvaliteetsemalt. Moes on  kohalikke tooteid pakkuvad väike- ja keskmise suurusega poed ja turud on populaarsust võitmas ning hüppeliselt on kasvanud märgistusega “Bio” toodete tarbijate hulk. Kuid see ei sureta veel hüpermarketeid välja, sest suured kaubandusketid omavad juba 44% maheturust, Carrefour  ainuüks 20% ja kavatseb  oma mahetoodete riiuleid laiendada ning muidugi on teleeeter nende reklaame juba ka täis- kuidas nemad hoolivad!

Ma tahaksin, et inimesed eelistaksid turgusid ja väikepoode, kuid ma kardan, et hüpermarketid võtavad selle turu ikkagi ka endale.

20.juuni 2016 seisuga oli Prantsusmaal registreeritud  L’Agence Bio (mahetoodete agentuur, mis registreerib mahetoodete tootjad ja edasimüüjad) 3850 mahetoodete edasimüüjat, mis on 7% suurem kui 2015 lõpus ehk poole aastaga 7%. See on ilus number 🙂