Misopasta ja kuidas seda kasutada?

Aasta 2017 üheks toidutrendiks on kuulutatud  tõusva päikese  maa kulinaaria saabumist meie toidulauale, sellega seoses peaks iga trendikas perenaine hankima endale kappi mõned misopasta pakid.

Miso on kuulus jaapanlaste maitseaine, mis saadakse sojaubade ja Kōji seente (vahel ka teraviljade)kääritamisel. Tulemuseks on paks valgu- ja mineraaliderohke mass, mida kasutatakse köögiviljade, kala või liha marineerimisel, kuid tegelikult saab misoga maitsestada pea kõike toite. Miso annab nimelt toidule maitsetäiuse (umami)

Nami-Nami portaalist leiab eestikeelse kirjelduse erinevatest misopasta sortidest siin.

Minu suurem huvi miso vastu sai alguse eelmisel kevadel infost, et meil Saksamaal, mitte kaugel minu kodukohast, Schwarzwaldi mägedes, valmistab üks heas mõttes “hull” entusiast, Peter Koch, misopastat. (allolevas videos näidakse  kuidas ta miso valmistab, väga huvitav!)

Hea miso saamiseks on peale heade koostisainete vaja ka palju aega- vähemalt üks aasta peaks see pasta “arenema”  ehk mida kauem, seda tumedam on. Mägedes on aega inimestel küllaga, seega koht suurepärane tootmiseks.  Schwarzwaldi kliima, kus  kuum suvi vaheldub külma talvega, on miso arenemiseks ideaalne!

Peter katsetab ka alternatiivseid misosid, sest misot saab teha pea kõikidest tera- või kaunviljadest, ei pea sugugi olema tehtud just sojast. Häid tulemusi on andnud lupiin  ja kinoa.  Lupiinimisot iseloomustab magus, lilleline, pisut kirbe noot.

Kõik Schwarzwaldi misod on mahetoodang- tooraine on mahe ja  valmistoode ei sisalda mingeid säilitusaineid ega maitsetugevdajaid, mis kahjuks meie kaubandusvõrgus saadaolevates Aasia päritolu pastades sees on (nii  säilitusaine E202, kui maitsetugevdaja E621)

miso

Nüüd kodusena jõudsin ma kohaliku misopasta testimiseni  ja esialgu ei tulnud muud ideed, kui teha jaapanipärane supp. Supp oli tore, aga poolik pakk jäi külmkappi ja tundus kuidagi igav veelkord suppi teha ning hakkasin otsima retsepte ja ideid.

Tegelikult saab misoga maitsestada pea kõike, kuid mulle meeldis Nigel Slater’i  lihtne soovitus, mida isegi retseptiks on raske nimetada- prae liha või kala vähese õliga, kui kala/liha valmis, tõsta pann kuumalt maha ning aseta kala või liha taldrikule. Pannile liha/kalamahlade peale kalla 1spl  veiniäädikat, 2 spl valget miso ja 1 spl kuuma vett, lase keema ja niristada saadud kaste oma kala või lihatükile peale.

Meeldis ka juurpetersellipüree, mille maitsestamiseks kasutasin lupiinimiso ja kalamansi sidruni mahla.

calamans

Julget katsetamist, misopasta on geniaalne maitseaine, millega saab  uusi maitsenüansse anda ka igapäevastele retseptidele!

Advertisements

4 responses to “Misopasta ja kuidas seda kasutada?

  1. Mulle maitseb punane misopasta kas või natuke vürtsikamas kanasupis, kui pole aega supikana tunde keeta. Mõnda salatikatmesse passib ka hästi. AGA… miso-umami = glutamaat ka juhul, kui seda sinna E62* kujul üldse lisatud pole 😉 Seep see on, mis seal käärimise ajal valkudest kätte saadakse ja mis nii fermenteeritud soja (sh sojakastme), kala jne Aasia köögi umami-maitseainete puhul maitsetugevdajana, -ümardajana vms kena nimena töötab. Seesma glutamaat, mis maitseb hea ka vanas juustus, laagerdatud või fermenteeritud lihas, tomatites jne. Toime on täpselt sama ja glutamaat ise on täpselt sama, aga E-numbrit inimene kardab, alusetult. Kartma ei peaks mitte glutamaati, vaid selle lisamise vajadust tingivaid põhjuseid…

    • Nõus, aga miks lisatakse veel maitsetugevdajat kui miso käärimisprotsess niigi glutamaati tekitab?

  2. Käärimisprotsessis glutamaat mitte ei teki, vaid vabaneb valkude koostisest. Iga loom/taim/bakter/jne sisaldab ja toodab seda elus püsimiseks ja iseenda üles ehitamiseks. Ma üritan siin öelda, et see lisatav valge pulber on täpselt niisama kehaomane kui see, mis misos vms toiduaines naturaalselt sisaldub. Miks lisatakse maitsetugevdajat? Kehv toormaterjal!? Tarbija nüristunud maitsemeele liiga kõrged ootused maitseplahvatusele (kui ikka oled puljongikuubiku ja lihaüldmaitseainega harjunud)!? Veel mingi X-faktor?

  3. Võimalik, et glutamaadi lisamine võimaldab lühemalt kääritada, mis vähendab kulusid. Põhjused on ilmselt kulude kokkuhoius maitse arvelt, ma pakun.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s