Selle jutu kirjutasin ma aastal 2014, kuid tundub aastal 2017 veelgi arusaadavamđ
Lubasin silma peal hoida, mida ajakirjanduses Worldâs 50 Best Restaurants kohta kirjutatakse, sest imestamist on kĂŒll ja kĂŒll, kasvĂ”i nĂ€iteks selle ĂŒle, et esimene TOP 10 seisab ĂŒsna muutumatu ja seejĂ€rel on mĂ”ned restoranid aastaga kukkunud kohe mitmekĂŒmne koha vĂ”rra alla ja mĂ”ni ĂŒldse Ă€ra kadunud. Noma kukkus eelmisel aastal vaid ĂŒhe koha vĂ”rra -maailma teiseks restoraniks pĂ€rast 62 inimese mĂŒrgitusjuhtu. Mis juhtus restoranis, kes kukkus nĂ€iteks 40 kohta?
Kui meil ja PĂ”hjamaades kirjutatakse ajakirjanduses sellest edetabelist pigem positiivses vĂ”tmes, siis Prantsusmaal, Ć veitsis ja Saksamaal on ka nimekaid toidukriitikuid, kes sellest âmitte just maailma parima mineraalveeâ sponsoreeritud edetabelist ja sĂŒndmusest midagi sisukamat kirjutada oskavad kui et Noma jĂ€lle esimene ja paar kohustuslikku bling-bling pilti Rene Redzepist.
Sel aastal on palju uudisepomme: Alain Ducasse, kes sai samalt organisatsioonilt elutöö preemia- tema ĂŒkski restoran 50 hulka ei pÀÀsenud,
Per Se ja Le Bernandine on kukkunud mitmekĂŒmne astme vĂ”rra ning ĂŒkski KanadaâŠ
View original post 677 more words