Kuna mul mõned tuttavad plaanivad  sel suvel  Saksamaal ringi sõita ja on küsinud mu käest mida võiks vaatama minna ja eriti kuhu einestama minna, siis üks restoran on kindlasti mida soovitan soojalt neile, kes satuvad Freiburgi kanti. Ma olen muidugi alati soovitanud, et kui võimalusi on, võiks proovida kohad saada Traube Tonbachi hotelli restoran Schwarzwaldstube‘ sse, asub meie kandis , aga on kogu Saksamaa uhkus ja au.(3 tärni) . Ise ei ole käinud, aga muidugi tahaks korra ära käia. Käisime sel aastal Ülestõusmispühade ajal seal kandis sõitmas ja uhke värk, midagi pole öelda- resto ees seisid väga “paksud” autod, enamjaolt Šveitsi numbrimärkidega. Tegin ühe pildi ka 🙂

Kuid kena elamust saab ka odavama hinnaklassiga restoranidest ja 2 väga toredat 1 tärni restorani asuvad Kaiserstuhlis,  Üks neist, Merkles Restaurant, on selline lihtne väike pererestoran, kus abikaasad, olles aastaid töötanud tärnirestoranides, riskisid teha oma restorani. Sümpaatne ja huvitav menüü ja teenindus on südamlik ja personaalne,  kokk käib lauas ning tuleb pärast head aega ütlema ja tänama.

Mina aga olen jälle armastama hakanud klassikat. Igas mõttes kohe, mulle meeldib menüüst leida vana head klassikat, mida kokk pole uude kuude pannud ja meeldib ka vanas klassikalises stiilis teenindus.  Ja selline pärl on meil täitsa olemas, Prantsuse piiri ääres, kiviviske kaugusel Colmarist, külas nimega Oberbergen asub Franz Keller Schwarzer Adler. 

Schwarzer Adler on suur pai nende inimeste meeltele, keda  pidevalt uut ja põrutavat pakkuvad loomingulised kokad on ära tüüdanud. See on restoran, millel on Michelini tärn aastast 1969  ja nad teevad vana klassikalist Prantsuse köögiklassikat, sekka sisse põimitud oma regiooni  ehk Badeni kööki. Ma pakun välja, et ega menüü pole aastast 1969 ka palju muutunud-austerid, homaar, foie gras, tuvi, trühlitega küpsetatud talukana, terve küpsetatud part, Rossini filee jne.

Ka teenindus on vana Prantsuse restorani hierarhia järgi.  Klienti ei teeninda paar püüdliku noort tütarlast, keda on kenasti istuma ja astuma õpetatud, vaid professionaalne kaader-  maître d’hôtel ehk ülemkelner võtab kliendilt tellimuse, seejärel tuleb lauda sommeljee, kellega arutatakse läbi veinisoov. Antud restoranil on väga võimas veinikaart, sellest kirjutan allpool.

Edasi toimetavad kliendiga juba kelnerid ja garçonid ning ülemkelner teeb ainult kõige tähtsamaid toimetusi- lõikab katki näiteks tervena küpsetatud linde, kallab peale kastme lauas jne. Kelnerid olid muide kõik prantslased ja sommeljee, kes oli tõeline oma ala asjatundja, Aasia päritolu. Niisiis ei peeta seal restoranis kõige olulisemaks saksa keele kõrgel tasemel valdamist, vaid ametialaseid oskusi.

Restorani loojaks on Franz Keller, kes küll lahkus siit ilmast juba aastal 2007 ja nüüd toimetavad restoranis ja veinitööstuses tema pärijad, kuid lugu ise on ilus.

Franz Keller pärines veinimeistrite dünastiast, kes tegid veini juba  30 aastase sõja aegadel(protestantide-katoliiklaste sõda aastatel 1618-1648) Franz ja tema naine Irma, praeguste omanike vanemad, olid pärastsõjaaegse Saksamaa esimesed kokad, kes hakkasid kulinaarset revolutsiooni tegema.  Pärast sõda olid Saksamaal rasked ajad ja oluline oli, et toit oleks laual ja hooliti pigem kvantiteedist kui kvaliteedist. Franz ja Irma hakkasid pakkuma kvaliteeti ja aastal 1969 teenisid selle eest välja Michelini tärni, mida restoran on hoidnud tänase päevani. Franz Keller, nagu ma mainisin, oli eelkõige veinimeister ja tema keskne idee oli valmistada kõrgekvaliteetseid veine, mis sobiksid tema restorani toitudega. Lisaks sellele, oli tal veel üks suur kirg- Bordeaux veinid. Legend räägib sellest, kuidas kursant Keller 1945 aasta vägede taganedes, saabus läbinäljasena oma tulevase naise juurde, seljakotis aga oli 1928 aasta Château Lafitte.

Praegune põlvkond, Fritz ja Bettina Keller, on välja ehitanud uue veinikeldri, mis on  tõeline arhitektuuri tippmark ja kenasti Kaiserstuhli maastikku integreeritud. Toodetakse tippveine ja erilist rõhku pannakse Pinot Noir’i toodangule. Poes on müügil peale Kelleri oma toodangu ka kauneid Bordeauxi ja Burgundia veine.

Tänaseks kuulub Kellerite “impeeriumisse” tärnirestoran “Schwarzer Adler”,  samanimeline luksushotell, üle tee asuv lihtsam söögikoht Rebstock ja  Keller Wirtschafft, mis on veinitööstus, pood ja kus asub ka söögikoht. Kõik asuvad Oberbergeris.

Nagu ma juba mainisin, menüü tärnirestoranis on väga klassikaline ja kõige krooniks on veinikaart, kus 2600 einevat veini. Bordeaux’de veinivalik on ametlikult kuulutatud Saksamaa parimaks.

Nb! Mõlemad ka 1 tärni restoranid vajavad eelreserveeringut. Schwarzer Adler lausa mitu nädalat ette.

Tumedad kohad on naha alla pikitud Perigordi trühvlid