Kas teile meeldib Eesti toiduajakirjandus või käib see teile närvidele?
Ma mõtlen peamiselt televisooni , sest toiduajakirjad on ju enamvähem OK- vähemalt ei aja vihale kui neid loed. Kunagi 8-10 aastat tagasi kohustuslikud lood, kuidas kohalikud staarid oma ahjulõhet või – kana küpsetavad, on ka loodetavasti möödanik.
Mis aga täiesti vihale ajab, on televisoon. Kuidas muidu normaalsed inimesed hakkavd nii nõmedat juttu ajama kui teemaks toit, on mulle täiesti arusaamatu.
Viimati torkas see valusalt silma ja kõrva presidendi vastuvõtu ülekannetes, aga olen ka Terevisooni ja Ringvaate toidureportaažide ajal pead kinni hoidnud, et appi, mis tal ometi viga on! Selline eputamine- oioioi, mis udupeened asjad teil nüüd siin taldrikul on jms. Või siis ebaadekvaatsed reaktsioonid ja näoilmed. Miks siis ei kutsuta kommenteerima ja intervjuud kokkadelt võtma kedagi, kes toidumaailmaga rohkem sina peal ja saavad ka teles esinemisega hakkama kui telediktorid ja saatejuhid on tõepoolest nii eluvõõrad inimesed- ei tee kodus süüa, ei käi reisimas, ei käi väljas söömas ja toituvad ainult rohelise lehtsalati lehtedest (sest muu kuuluks juba “udupeen” nimetuse alla) ja makaronidest?
Kuna ma vaatan regulaarselt kokandussaateid ja teleshow´sid ka Prantsuse, Hispaania ja Saksa telekanalitelt, siis nagu isegi võrrelda pole midagi. Meil lihtsalt puudub toiduajakirjandus. Kas Eestis peetakse toidust rääkimist alaväärtuslikuks teemaks?
Etteheiteid on muidugi ka toidust kirjutajatele- liialt palju ülivõrdeid ja üks omadussõna tuleb teise järel- liiga palju ülistuslaule- ehk teine äärmus. Nulli ja ülivõrde vahele jääb näiteks asjalik, informatiivne, hariv, meeldejääv, ka kritiseeriv.
Teine mõte, mida ma olen tihti mõelnud, on seotud restoranidega ja mida inimesed tahaksid.
Võtame näiteks sellise linna nagu Barcelona-enamus meist on käinud seal ja millisest kohast lõpuks suurim mälestus jääb, mida sõpradele soovitada? Kas moodsa sisustusega New Catalan stiilis menüüga söögikohast? Ei, kuigi need on ka huvitavad. Südamesse läheb ikka mõni väike autente “urgas”, kus menüü on sama olnud aegade algusest saati- kaheksajalg, sardiinid, seepia, teod Kataloonia moodi. Juurde pakutakse mõnda kerget valget veini- paradiis! Ei mingeid staarkokkasid, kelle ülesandeks on heal juhul 4 korda aastas, halvemal juhul 2 korda aastas, koostada menüü ja see alluvatele selgeks õpetada. Muidugi on ka moodsad restoranid selleks, et elamusi pakkuda, lihtsalt nende moodsate söögikohtade osakaal on liialt suureks läinud.
Ajakirjandusele on muidugi huvitavam portreteerida noort “säravate ideedega” peakokka kui mõnda Barcelona või Lissaboni baaris juba 50 aastat iga päev ikka ühte ja sama tööd tegevat meest-naist, kellel ei tuleks pähegi, et sel hooajal serveerime kaheksajalga uut moodi 🙂
Ma ei mõelnud neid ideid Eestiga seoses, sest Eestit ei saa veel konteksti panna, vaid Prantsusmaaga seoses. Prantsusmaa on viimastel aastatel turiste kaotanud ja põhiliselt just Hispaaniale. Eelmisel nädalal käis pressist läbi teade, et Prantsusmaa investeerib veel sel aastal 2, 5 miljonit eurot, et elavdada turismi. Ma ei tea, mida see elavdamine tähendab ja mida nad tegema hakkavad, kuid turistidele ei meeldi ülevärvitud muru ja sätitud puulehed. Turistid otsivad vahedust ja ausust- nad tahavd olla keskonnas, mis neile tuleb tuttav ette loetud raamatutest või nähtud filmidest. Euroremonditud sööklas saavad nad käia kodus ka- Selles mõttes on hispaanlased ja portugaallased olnud prantslastest külmema kõhuga- nad on eurodirektiivide peale vilistanud. Täpsemalt siis, et ametnikud on olnud inimlikumad, vaadanud läbi sõrmede ja ei ole restoraniomanikele trahve väänanud ja ähvardanud restorani sulgeda kui mingi euronõue täitmata. Prantsuse bürokraadid ja ametnikud on kahjuks palju kahju teinud näpuga rea ajamisega- palju endisaegset ehedust on kaotatud ja seda ei saa enam uue direktiiviga tagasi. Hing on välja võetud! Kuidas seda rahaga tagasi panna?
Väike soovitus ka kaheksajala sõpradele: Barcelonas on spetsiaalne kaheksajala baar – Bar Celta Pulperia (pulpo on kaheksajag), mida kiidetakse.(klikka nimel, avaneb koduleht, kus on aadress)