On selline kohake Lääne-Prantsusmaal, Atlandi ääres, nagu Marennes-Oléron Basin, kust on alguse saanud  Gillardeau perekonna austriäri,  mis on kuulus oma eriti kvaliteetsete austrite poolest. Nimelt hakkas seal  mees nimega Henri Gillardeau  19 sajandi lõpul arendama austrikasvandust. Pannes oma isikliku nime austrikastile, andis ta kaasa isikliku garantii, et toodang on kõrgekvaliteediline.

Tänapäeval on  Gillardeau auster sünonüümiks kvaliteedile..

Gillardeau “toodab” vaid spéciale  austreid ja seega on nad kallimad kui tavapärased austrid- Gillardeau austreid võrreldakse austrimaailmas näitega Hermès meestelipsudest- et on lipsud ja siis on Hermès lipsud.

Siin austrimaja koduleht

Lühidalt kokkuvõttes-  see perefirma on jõudnud suurepäraste tulemusteni  kuna on tegelenud austrikasvanduse arendusega.  Enamik austrikasvatajad kasutab  ikka veel keskaegseid austrikasvatusmeetoteid, pannes noored austrid oma rannakülas asuvatesse basseinidesse elama, kus nad käivad neid siis oma lamedapõhjaliste paatidega hooldamas. Gillerdeau austrimaja aga on läinud sammu edasi ja nad on viinud oma noored austrid elama sinna, kus on puhas vesi ja ligipääs austribasseinidele on ka traktoritega- Normandiasse, Iirimaale, ka Utah’isse.

Austrimaja peremees ütleb, et vaatama sellele, et ärikoolides armastatakse nende pereäri mudelit esitada kui õnnestunud marketingi näidet, siis see ei vasta tõele- nende eduloo taga ei ole turundus, vaid kvaliteet. Kuna nende austrid on head ja inimesed tahavad neid süüa ikka ja jälle ja need on just tarbijad, kes küsivad restoranidest ja austrimüüjatelt miks teil ei ole Gillardeau austreid ja nõnda on toiminud suust-suhu turundus.