Saksamaa- rohkem taimetoidu kui vorstimaa

1.oktoobril oli ülemaailme taimetoitlaste päev ja selle puhul avaldati õige palju huvitavaid artikleid.

Silma jäi üks usutlus Stevan Pauliga- Saksamaa kulinaarne staar, paljude kokaraamatute autor jne.

Kui paar aastat tagasi paluti  Stevan Paul  raamatu “Deutschland Vegetarisch” kaasautoriks, siis esilagu tundus see idee mehele  võimatu,  ta peas ei tahtnud need kaks sõna omavahel sugugi kokku kõlada, kuid mida rohkem ta sellele mõtles ja asja uurima hakkas, leidis ta, et Saksamaa ajalooline köök on põhilist talupoja köök, kus liha pandi lauale vaid pühapäeviti ja pidupäevadel. Enamus aega söödi just nimelt taimset toitu, vaid jõukam pere sai lubada endale peekonikuubikuid igapäeva toidu sisse.

Alles 1950 aasta lõpu “Wirtschaftswunder’iga” ehk majandusimega, haaras sakslasi suur lihaarmastus. Inimeste majanduslik jõukus kasvas ja samas hakati loomi pidama suurfarmides, mis tõi lihahinnad alla.

Saksamaa  aga tekitas tõelise maavärnina kulinaariamaalimas, kui ajakiri Saveur nimetas sel aastal Berliini  “New Vegetarian Capital of The World”. Paul ütleb, et tegelikult on Saksamaal igas regioonis mõni taimetoidu- Meka ja  võib leida palju häid vegge restorane. Berliinis on lisaks suur hipsterite  kogukond , kes mõtlevad palju toidule, võitlevad loomade õiguste eest  ja on muutnud taimetoitluse veidi religiooni sarnaseks. Ta lisab veel, et  Saksamaal käivad asjad nõnda,  et Berliin teeb asju esimesena ja siis Hamburg teeb sama asja õigesti  🙂

Steven Pauli lemmik-taimetoidurestoran asub Nümbergis, nimeks  Essigbrätlein– 2 Michelini tärniga. No mitte 100% vegge, aga eraldi muljetavaldava taimetoidumenüüga.

Ka minu linnakese Michelini restoran, muutis eelmisel aastal oma stiili ja põhiosa menüüst on taimetoit. Kuigi mina ennustasin sellele kiiret lõppu, ei olnud mul õigus- taimetoit on Saksamaal tõesti väga moes.

Oad psitaatsiakreemiga/ restoranis Essigbrätlein

Oad pistaatsiakreemiga/ restoranis Essigbrätlein

10 tuntumat traditsioonilist Saksa taimetoitu Stevan Pauli arvates, mid akõike saab tänapäevastada ja maitseid ürtide ja vürtsidega särtsakamaks muuta.

  • .Valge spargel ja valge spargli püreesupp- Spargel on kindlasti sakslaste köögivili nr.1, kuigi sakslasi tahetakse seostada pigem hapukapsaga. Igal kevadel lähevad sakslased hulluks kui spargli hooaeg algab, igas restoranis, kohvikus on olemas sparglimenüü ja aprillis ja mais põhiliselt sellest toitutaksegi.
  • Obatzter- Baierist pärit klassik, mis lihtsalt kirjeldades on toorjuustu ja ürtide segu ja kuhu lisatakse veel redise ja sibulatükke.
  • Soleier- marineeritud munad.

marmuna

  • Wirtshaussalat–  külalistemaja salat, mida pakutakse igas Saksa restoranis enne praadi ja mille maine on kehvade restoranide pärast kõvasti alla käinud, kuna kasutatakse pakendatud tööstusliku toorainet ja lisaks kallatakse salat üle tetraspakist tuleva kastmega, mis igas retsoranis maitseb ühtemoodi. Originaalretsept on lihtne: riivitud porgand, viilutatud kurk, rohelised oad ja kapsas. Kui kõik koostisosad viilutada ja riivida värskelt ja valmistada ise värske salatikaste, on tegemist väga maitsva ja lihtsa salatiga.
  •  Frankfurter Grüne Sauce mit Pellkartoffeln und Ei- Frankfurti roheline kaste kooritud kartuli ja munaga. Selle majoneesikastme autoriks olla  Johann Wolfgang von Goethe ema  Catharina Elizabeth. Tänapäeval on igal Frankfurti kokal sellest kastmest oma versioon 🙂frankf
  • Kartoffelpuffer- praetud kartuli pannkoogid mida armastatakse kogu Saksamaal. Näiteks Põhja-Rheini aladel pannakse see kartulipannkook võiga määritud musta leiva peale ja kallatakse üle suhkrupeedi siirupiga, aga Baieris nauditakse neid hapukapsa ja õllega. Meie kandis süüakse neid aga õunamoosiga.kartuloun
  • Swabian Spätzle- see on meie regiooni toit, mis  originaalis kuulub švaabidele ja on kaitstud PGI-ga( protected geographical indication)  Tegemist  juustuga munanuudlitega.
  • Gebratene Schupfnudeln mit kraut- teine meiekandi toit, milda minu mees väga armastab ja millest minul on raske aru saada- klimbid võ kai kartuliklimbid kapsaga, On olemas ka variante hapukapsaga.
  • Kirschenmiche- kirsi krõbedik või crumble, mis küll meenutab kõige enam meie saiavormi- kirsid kallatakse üle saia-piima-muna seguga ja küpsetatakse.
  • Rote Grütze- tarretis mis tehakse ükskõik, mis punastest marjadest ja serveeritakse vahukoorega.rotegr

Soovitus Berliini külastajatele- mitte seada samme mõne Bierstube poole, kus antakse küll palju, aga enamasti halvasti süüa, vaid teha tutvust moodsama Saksa kulinaariaga. Tuleb hipsteritele sappa haakida, küll need kohale toimetavad 🙂

2 responses to “Saksamaa- rohkem taimetoidu kui vorstimaa

  1. Pean ühte asja parandama, enne kui kurjad švaabid kommenteerima hakkavad: Spätzle, švaabide rahvustoit, on munanuudlid, mille koostisosadeks klassikaliselt jahu ja munad ja vesi ning sool. Aga mitte mingul juhul kartulid! Spätzleid serveeritakse lisandina lihatoitude jms. juure aga ka läätsehautist süükase švaabimaal Spätzlega
    Spätzle juustuga (ja praetud sibulatega) on Käsespätzle – ja see on omaette toit mille juured švaabimann piirkonnast nimega Allgäu. Hästi tuntud ka Alpide piirkonnas Sveitsis, Austrias ning Lichtensteinis.

    • Tänud, viin paranduse sisse…ma olen miskipärast Schupfnudelniga, mida meie poes müüakse, sassi ajanud. Vaatamata sellele, et ma olen oma hinges suur kohaliku toidu fänn, siis tööstustes toodetud mingeid rahvustoite mu käsi ostma ei tõuse, Kui teaks, et kuskil pakutaks “maja tehtud” Schupfnudeln´eid või Spätzle’t, siis sööks küll 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.