Viigimarjadest

Meie maja kõrvalkrundil, mis seisab kasutuseta ja mida käiakse aegajalt niitmas, kasvas viigipuu kuni eelmisel aastal tormituul  murdis ta ladva  ja krundiomanik otsustas selle peale teha barbaarse kuriteo ja puu üldse maha saagida. See oli tõeline leinapäev minu elus, ma ei oska seda isegi sõnadega kirjeldada kuidas ma jumaldan viigimarju ja sel puul polnud nii suurt vigastust, et sellist mõrtsukatööd toime panna.(ma nimelt tarbisin selle puu marju)
Täna suutis mind üks  prantsuse blogija, kellega ma aegajalt suhtlen,  vihale ajada, julgedes ohkida, et iga sügis on talle tõeline apokalüpsis, kuna viigimarjad saavad valmis ja nende korjamine ja konserveerimine, kuivatamine olla täiskohaga töö ja sel aastal jätab ta marjad puu otsa, sest lihtsalt ei jaksa. Ma juba vaatasin lennuki ja rongipiletite hindu, et  kohale sõita ja  ise saak ära koristada.
 Viigimarjad on õrnad  ja  seetõttu on neid  väga halb transportida, kuid vaatamata sellele võib kaubandusvõrgust ja turult Türgi viigimarju leida isegi Eestis. Kahjuks ei ole pooltoorelt korjatud viigimarjal seda magusust, mis  otse puu osast nopitud küpsel marjal, aga ikka parem kui mitte midagi.
Türgist pärit viigimarjad on lillat värvi ja pärinevad harilikult viigippult (Ficus carica).
Lillad viigimarjad ongi kõige tüüpilisemad. Portugalis on veel roheliste viljadega viigipuud,  mille portugalikeelne nimi on O figo moscatel, mida võib eesti keelde tõlkida kui muskaatviigimari.
PORTUGALIVIIK
“Viigimarjaturismi” aga võiks teha lisaks juba tuntud Vahemeremaadele hoopiski maale, mis on suisa viigipuude paradiis- Makedooniasse. Ega see endine Jugoslaavia koosseisu kuulud maa esimese valikuna kui huvitava kulinaaria maa pähe ei tule, kuid ilmaasjata. Juba iidsest ajast on  olnud  Makedoonia kulinaaria- ja kultuuritraditsioonide varakamber, samuti nagu ta on olnud eri rahvaste, eri regioonide ja -kultuuride teelahkmeks. Makedoonia Aleksandrit teatakse aga Makedoonia viigimarjad??
Selle riigi kaguosas, Kreeka piiri ääres,  Dorjan järve ja Vardar jõe vahelisel alal kasvavad metsikud viigipuud, millel  rohelist värvi, pirnikujulised marjad.  See on hiigelkogus marju, mis need viigipuumetsad kasvatavad ja millest sealsed inimesed oskavad teha suurepärast hoidist, mida makedoonia keeles kutsutakse Slatko od smokve.  Slatko on stiil, kuidas puuvilju konserveeritakse ja see on kogu Balkanimaades levinud, kuid metsikuid viigimarju oskavad söömiskõlblikuks teha vaid makedoonlased.
Kohe kui viigimarjad näitavad küpsuse märke, hakkavad mehed tegelema saagikoristusega. Sellekandi naised teavad emalt-tütrele edasikantud saladust, kuidas neid marju söödavaks muuta 🙂
Kõigepealt  tuleb marjad vett vahetades 9 korda läbi keeta,  et marjadest  piimjas eritis välja saada, alles seejärel annavad marjad  välja endast suhkru. Eraldi keedetakse siirup veest ja suhrust, kuhu need 9 korda läbikeedetud viigimarjad asetatakse. Keedetakse veel tund ja siis lisatakse sidrun, et säilitada värvi.  Kui keedus on jahtunud ja viigimarjad on endasse siirupi kenasti sisse imanud, pannakse nad klaaspurki. Metsiku viinamarja “slatkol” on ürdine, vürtsikas lõhn, kerge karamellise noodiga. Makedoonias tervitatakse külalist alati klaasikese vee ja metsiku viigimarja slatkoga.
Slatkot on valmisatud kodus oma pere tarbeks ja seda pole olnud võimalik poest või turult osta. Seda on tingimud Makedoonia ranged “toiduseadused”,  ehk pole seadust, mis lubaks käsitöö toiduaineid müüa. Slow Food organisatsioon on võtnud metsiku viigimarja slatko oma nimistusse ja õla alla pannud, et luua kõigepealt Makedoonias organisatsioon, mis ühendaks nn. slatkokeetjaid, kes peavad välja töötama tootmiseeskirjad, leidma pakendi ja töötama välja turundusstrateegia, Samal ajal Slow Food spetsialsitid tõõtavad kohalike omavalitsustega, et need võtaks vastu üigusakte, mis laseks  kohalikud  tooted turule.
Igatahes festivale juba peetakse…
Kui veel kedagi huvitab, mis ma viigimarjadega teen, siis enamuse söön lihtsalt  ära või  lõikan tükikesi jogurti sisse, teem kitsejuustu- viigimarja salatit. Üks vana hitt on kitsejuustu-viigimarja kook, kus võib kasutada ka kuivatatud viigimarju.
Advertisements

2 responses to “Viigimarjadest

  1. Pingback: Septembrikuu mõtted, 2015 - Kaju Köök·

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s