Alexandre Bain, viinamarjakasvataja Tracy-sur-Loire´is, on valmistanud Pouilly-Fumé veini alates 2007 aastast.  Tema veinidel on nii orgaanilise kui ka biodünaamilise veini sertifikaadid(ECOSERT ja DEMETER) Orgaaniline tootmine ei tähenda üksnes seda, et ei kasutata keemilisi väetisi või kahjuritõrjevahendeid.  Alexandre viinamarjapõllud näiteks haritakse hobustega, kahjurite vastu kasutatakse vaid taimseid preparaate, viinamarjad korjatakse käsitsi, kui nad on täiesti küpsed. 70% viinamarjamahlale ja veinile ei lisata mingeid önoloogilisi aineid kogu veinivalmimisprotsessi vältel, 30% saavad vaid väikse annuse sulfitit(väävlit) 10 mg/l, mis lisatakse enne villimist. Iga töö ja liigutus veinipõldudel on kooskõlas biodünaamilise kalendriga.

Alaxandre´i  veinid on tuntust kogunud  kogu maailmas- nad ilutsevad näiteks suisa 17-ne World’s 50 Best Restaurants´i kuuluva restorani veinikaardil. Ehk siis Kopenhaagenist Tokioni. Kõik spetsialistid, kes osalevad maailma parimate restoranide valikul- ajakirjanikud, kriitikud, sommeljeed, kaupmehed, blogijad on ühest suust õhanud- Alexandre Bain´i veinid on vapustavad!

Kuid möödunud nädala kolmapäeval kaotas see suurepäraste veinide tootja õiguse oma veini siltidele kirjutada Puilly Fumé, sest ta kaotas oma apellatsiooni (AOC)

Lugu hakkas peale tema Cuvée Pouilly-Fumé Spring 2012-ne  veinist.  Alexandre Bain seletab nii:

2014 mais müüsin ma oma Cuvée Pouilly-Fumé Spring 2012, mis on kindlasti suurepäraseim vein, mis mul iial on õnnestunud teha alates ajast, mil ma veinitegemisega alustasin.. Mul oli 10 hektoliitrit veini ehk umbes 13000 pudelit ja see müüdi maha 2 ja poole kuu jooksul- vein, millele polnud lisatud väävlit, ülimalt elegantne, mitte liiga küps. See vein oli Noma ja Géranium veinikaardil (2 maailma tipprestorani Kopenhaagenis, see ilutses ka Pariisi tipptegijate:  L’Astrance, Chateaubriand ja Septime restoranide veinikaardil. Seda ostsid parimad restoranid New Yorkis, Limas, Sao Paulos.

kurikuulus vein, millest kurblooline  saaga sai oma alguse

Kuigi vein oli  maha müüdud juba kevadel, esitas Alexandre selle veini detsembris L’INAO-le (L’Institut national de l’origine et de la qualité), mida peab tegema, et AOC´d tohiks oma veinisildile märkida- antud juhtumil siis nimetada oma vein Pouilly-Fuméks. Kõrge auväärse intsituudi targad tulevad kokku ja degusteerivad ja teevad veinile keemilisi analüüse, kontrollivad et aastakäikude vahel ei oleks suuri  kõikuvusi maitses, alkosisalduses etc.

Kui Alexandre viis oma veini laborisse, oli ta täiesti rahulik- tuntumate restoranide sommeljeed lisaks talle endale, leidsid, et vein on suurepärane. Kuid saabuv labori vastus oli šokk: 2012 aasta vein ei vasta nõuetele. Põhjus: oksüdeerunud. Aga see on ju võimatu!

Kui vein on diskvalifitseeritud, on võimalus seda veini uuesti esitada ka teist ja isegi kolmandat korda. Seda Alexandre Bain tegigi- pärast mõningast vaheaega esitas oma 2014 aastakäigu veini proovideks  ja  tulemuseks: “Votre vin, M. Bain, il est oxydé…” (teie vein härra Bain, on oksüdeerunud) Kuidas see võimalik on? Vein müüb maailmas hästi, tunnustatud veinikaupmehed ja sommeljeed on selle suurepäraseks tunnistanud!

See oli päev, mil ma mõistsin, et orgaanilist ja biodünaamilist veini, nii nagu mina teen s.o.küpsetest viinamarjadest, marjakestad, mis puhtad, viinamarja seemned,  mis on küpsenud kastanpruuniks ja purunevad nagu klaas.. rohkem malolaktilist fermetatsiooni, et liigsed happed välja kääriksid ja vein oleks kergemini seeditav,  ei läbi  L’INAO  kontrolli, sest ei vasta nende väljatöötatud keskmisele standardile..

Kuid aasta 2015 läks asi hoopis jaburaks: INAO ettekirjutus sundis Alexandre´it  tegema veinikeldris järelvalve kontrollii 1.septembriks ja kontrolli  kuupäevaks määrati 20 august, mis aga järelvalveameti poolt tühistati. Prantsuse riigiametnikud nimelt ju puhkavad suvel pikalt ja hakkavad pärast kurikuulsat ” Quinze–Août´i” (15.august)  tööle tagasi saabuma  ning siis on ametnikel käed-jalad tööd täis. Seesama järelvalve organisatsioon määrab uueks kuupäevaks 3 september. Ja sealt see error sisse jooksiski-  Alexandre Bain on ületanud etteantud tähtaja ja seetõttu võetakse temalt õigus nimetada oma veini apellatsiooniveiniks.

Alexandre´il on õigus oma veinile nüüd kirjutada vaid Sauvignon Blanc, Vin de Table. Kogu 2015 aasta vein saab väjuda nime all Vin de France, kuigi on kasvanud Puilly Fumé muldadel. See on ju sama nagu läheks ühel päeval arstile, kellele on jäätud õigus ravida, aga ta ei tohi ennast kutsuda arstiks. Sama siin- veini võib toota, aga nimetada seda õige nimega ei tohi.

Ajakirjanik küsib Alexandre´ilt, mis ta arvab, kas Prantsusmaal on üldse võimalik nn. käsitööveini teha? Ja Alexandre vastab:

Kui ma olin noorem, töötasin Kalifornias väikeses veiniaias “a la California”- 40 ha oli oma maad ja 250 ha jagu osteti viinamarju juurde. Viinamarju kääritati kolm kuud. See oli tööstus ja see ei ole see, mida ma tahan teha. Prantsusmaa kui veinitootja on maailmas tuntud  just oma apellatsioonidega. Kuid L´INAO trend kahjuks viimasel ajal on ka Prantsuse veinid standardiseerida, viia veinitootmine sujuvalt tööstusliku tootmise poole. Önoloogid ja kõiksugu veiniametnikud on võtnud veinimeistritel  julguse riskida ja seetõttu toodetakse palju üheülbalisi lamedaid veine. Mida aga need spetsialistid aru ei saa, on see, et  Prantsuse veinid  jäävad kaotajaks kui tahavad minna maailma konkureerima niimoodi. Prantsusmaa ei peaks konkureerima masstoodangu ja tööstusliku veinide niššis.

Ajakirjaniku küsimusele, et kas on loota, et ta ikka  jätkab endiselt, vastab:

Ma olen siin sündinud ja üles kasvanud. Ma tunnen ja tean seda terroir´i ja aastal 2007 otsustasin, et hakkan tegema orgaanilist veini. Ma arvan, et minu uskumused on õiged- vähem pestitsiide, rohkem mahedat, töötada looduslähedaselt ja loodust säästes, tehes veine, mis annavad rõõmu ja ei riku tervist. See on minu elustiil. ma töötan biodünaamiliselt, toidan oma lapsi vaid mahetoodetega ja isegi mu hobused söövad vaid mahetoitu!

Mul on seda kõike kurb lugeda ja ma loodan, et Alexandre Bain siiski võidab selle köieveo INAO-ga, sest tema kaitseks on välja astunud palju tuntuid sommeljeesid. Tundub küll, et see on mingi kius mehe vastu, kes on olnud hüperedukas oma veinide müümisel.

Loo materjal pärineb Prantsusmaa erinevatest ajalehtedest ja blogidest.

Kuulus veinimeister ise