Vaimustav! Suurejooneline! Elav! Vapustav! Ilus! Huvitav!

Rohkem ei tule omadussõnu esimese hooga meelde,

Panoraampilt Nancyst, pilt Wikist

Nancy, kunagise  Lotringi suurhertsogiriigi pealinn, üllatab eelkõige oma suursuguse kuningliku arhitektuuriga. Minu jaoks meenutas see linn natuke Pariisi, natuke Sankt-Peterburgi ja Talvepaleed, veidi Roomat ja tema purskkaevusid, veidi  des Quinconces platsi Bordeaux’s.

Nancy keskväljak- Place Stanislas ja selle kõrval asuv La place de la Carrièr ning La place d’Alliance,  kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Aga mitte ainult see, et tegemist suure hulga toreda arhitektuuriga, ei ole oluline, vaid see et kogu selle vahel käib elu- kohvikud, restoranid, terrassid, kioskid ja rahvas. Ei ole  vaid suveniiriputkade ja turistirestode piirkond, kuhu kohalikud harva ära eksivad. Ajalugu saab lugeda täpsemalt Wikipediast- klikka siia

Nancy triumfikaar

Kulinaariast.

Lorraine’ga on esimene asi mis meelde tuleb, Quiche Lorraine, aga kummalisel kombel on Nancy seotud bergamotiga, mille tõi sinna kuningas Rene II Lotring, kes oli ka Sitsiilia kuningas.

Kuningas Stanislasi kokk oli teinud oma kuninga üllatamiseks väikeseid pastille või komme lisades suhkurule tilgakese bergamoti õli ja kuningale olid need väga meelepärased olnud.

Aastal 1845 hakkas  mees nimega Jean-Frédéric Godefroy Lillich (päritolult sakslane, Württembergist) tootma bergamoti komme ja müüma neid oma väikeses butiigis.  Selle retsepti ja kujuga komme toodetakse tänase päevani ja nad on kaitstud IGP märgiga, nad on neljakandilised ja pakitud metallkarpi, millel kaanel on Stanislasi väljaku pilt.

Le véritable Macaron de Nancy–  tõelised, ehk ehtsad Nancy makroonid, 200 aastase ajalooga, retsept pärineb pühadelt õdedelt Püha Sakramendi kogudusest ja makroon koosneb munavalgest, suhkrust ja Provence´i mandlite jahust. Nancy makroonid näevad välja pisut teistsugused- ei ole kaheosalised värvilised keskel kreemiga.

Baba au rhum (Rhum-baba) on kuningas Stanislasi (Poola-Leedu kuningas, kes pärast tütre abielu Louis 15-ga, sai ka Lotringi suurvürstiks ja kelle nimeline on Nancy väga ilus kulla ja karra ja purskkaevudega keskväljak) leiutis. Nimelt kord kui talle serveeriti tüüpilist kouglofi, leidis ta selle kuiv olema ja kallas sellele peale Malaga veini. Leidnud koogi nõnda palju parema olema, palus ta veel täiendada kooki safrani lisamisega.

Madeleine- need küpsetised ei tule otseselt Nancyst, vaid Lorraine’i regioonist, täpsemalt Commercy nimelisest linnast. Kaudselt on nad ikka Nancy ja Stanislasiga seotud, sest Madeleine’i  nimeline kuninga kokk (kondiiter) küpsetas legendi järgi kuningale küpsiseid oma vanaema retsepti järgi. Kuningale koogikesed meeldisid nii väga, et nimetas neid autori auks madeleinedeks. Pärast kuninga surma, kolis kuninga kondiiter Commercysse, võttes kaasa oma salaretsepti ja hakkas madeileinede müügiga endale elatist teenima

Mirabelle ja aprikoos on Lorraine marjad. Mirabelle’st teevad nad pea kõike.

Eraldi kirjutan suurepärasest restoranielamusest Taverne du Roy’s. See on endise  Michelini tärniresto Le Prieuré à Flavigny-sur-Moselle chefi  Joël Roy  nn. tavalise söögikoha projekt. Ehk surepärane toit bistrot hindadega.  Tavalisest oli asi kaugel- esiteks ei saa sinna reseveerimata sissegi. Õnneks oli  mul eeltöö seekord tehtud ja reserveering olemas 🙂

Mõned linnavaated/ pildile klikates võtab pilt normaalse mõõtme 🙂 Ma olin küll fotoka patareid ära laadinud, kuid suutsin nad ikkagi jätta hotelli. Telefoni pildid on sellised nagu nad on…