Nagu ma oma blogis mitmel korral olen hoiatanud- Prantsusmaal ei saa sööma minna nii nagu 30 aastat tagasi, et astud suvalisse restorani sisse ja  toiduelamus on kindlustatud. 70% restorane Prantsusmaal serveerib suurtööstuste valmistoite ja tegeleb valmistoidu soojendamisega.  Probleem just tavarestoranide klassis, tipptaseme restoranidega on Prantsusmaa praeagu veel ikka juhtival kohal maailmas (tärnirestoranide arv)  Tärnirestoranis paraku mitu korda kuus ei käi, asi pole ainult rahas, mis on ka paraku piirav põhjas,  aga samuti ajas- tipprestoranile tuleb kindlasti planeerida 3 tundi oma õhtust

On muidugi kahju, et kõrgkulinaaria sünnimaal tuleb tikutulega taga otsida head lihtsat toitu, kuid kes otsib, see leiab-Taverne de Roy.  Asub Stanislasi platsi harutänavas, kohas kus alates aastast 1900 tegutses  legendaarne Alsace´i söögituba “Taverne Müller”, mis  pidas vastu mitmeid režiime ja oli kohalikele oluline  ja sümboolne koht.  Uuele omanikule ja kokale Joël Roy’le teeb kindlasti nii suursuguse ajalooga kohta,  uue koha loomine  raskusi.  Kuid läheb tõusvas joones- sel aastal sai koht Michelin’i soovituse.  Asja eest soovitab- kokal ju eelmisest kohast Michelini tärnidki välja teenitud ja see, mis ta teeb, on klassikaline,  lihtne, kuid suurepärane.  Umbes samasugune kontseptsioon  nagu Joel Royl, on ka  Éric Frechonil Pariisis “Lazare”  nimelises bistroos.. Kuid Taverne du Roy on palju väiksem ja kodusem.

õue olid mõned lauad pandud, meie kahjuks terrassile ei saanud…vaade on ju super…otse Stanislasi platsile

Koduleht puudub.  Reserveeringut saab teha vaid helistades. Teenindab 2 inimest ja  mingil ajal tekkis tramm. Segaduse tekitas suur sakslaste laudkond, kes kõik tellisid veini klaasi kaupa ja  igaüks eri veini, klaasid said  pidevalt tühjaks ja vajasid täitmist. Oli näha, et 60-tes eluaastates kelner, kes seda tööd eluaeg on teinud, oli endast vahepeal välja minemas ja ei suutnud sõbralik olla. Selline ehtne prantslaslik arrogantsus lõi välja.

Toidud on esitletud lihtsalt, kuid kõik on värske ja tehtud parimast toorainest. On olemas 19 eurone menüü ja 38 eurone menüü. Odavamas menüüs on valida kahe eelroa ja pearoa vahel. Kallimas variandis 3 valikut.  Valiku tegemine oli raske…Mõelge ise kui valikus on 1 minut suitsu saanud värske lõhe tartar, kalmaari piperade, puraviku ravioolid kõrvitsakastmega, artišoki-foie gras vorm. Või pearoogadest: koha kotlett (see olla klientide lemmik), tuunikala varras, grillitud Püha Peetruse filee, lamba karree köögivilja curryga, oli veel pardirind ja veise filee.  Menüü pole püsiv ja vaheldub pea iga päev mingis osas.

Piltidel on: ahjus meega kuumaks aetud kitsejuust(minu magustoit) foie gras ja artišoki press, Püha Peetruse filee  kreemisel mereannirisottol, lamba karee köögivilja curryga.

Kui kellelgi on Prantsusmaale sõit ees ja tahab head elamust, siis Nancy võib kindlasti plaani võtta. Nancy on ajakirja Le Nouvel Observateur. poolt 4 korda  ehk siis aastal 2006, 2007, 2008 et 2010, valitud Prantsusmaa kõige paremaks linnaks kus elada. /« ville la plus agréable de France »/ . Näiteks  turistide lemmiklinnad Nice, Antibes ja Toulon olid  selles samas kategoorias, viimastel kohtadel.

Pariisist asub Nancy umbes 400 km kaugusel, Strasbourgist 150 km,  Weingartenist 250 km.