Alates 15 juulist hakkas Prantsusmaal kehtima “fait maison” (valmistatud kohapeal) seadus, mis lubab restorane ära märgistada oma menüüs toidud, mis on valmistatud koha peal nn. päris toorainest. Gastronoomia kodumaa vajas hädasti mingit sammu, et ohjeldada rämpstoidu pealetungi.  Mõned toidukriitikud arvavad, et suisa 80 % Prantsusmaa restoranidest kasutab valmistoite: kartulipüree pakist, kaste pulbrist,  “moelleux au chocolat” on puhas keemia pakist, baski moodi kalmaarid suurest plastikkarbist , “bœuf bourguignon”  vaakumpakendist jne.

Synhorcat (meie mõistes HoReCa Liit- hotell, restoran, catering) ütleb oma pressiteates, et kui Prantsusmaa sai aastal 2011 UNESCO maailmapärandi tiitli oma kokakunstile, aga samas valitseb maal olukord  kus iga kolmas restoran kasutab tööstuslikult töödeldud toorainet, tuli kiirelt midagi ette võtta

Logo, mida Prantsusmaal üha rohkem nägema hakkame.

Mida “fait maison” märgilt loodetakse?

Loodetakse, et see märk eristab ära kohe nn. päris restoranid ja väärtustab seeläbi kokkasid ja nende loodud roogi. Tahetakse tõmmata vahe sisse päris restoranipidajatel ja restoranipidajatel-ärimeestel, kel pole vaja kokkagi tööle palgata, vaid  inimese, kes oskaks tööstusklikult valmistatud toidu üles soendada ja taldrikule laotada.

Loodetakse, et antud märgi kasutuselevõtmine suurendab tööhõivet, sest restorani köökides läheb vaja rohkem tööjõudu. Lisatööjõu kulu  kompenseerib odavam tooraine- osta hooajal kilo kartulit on kindlasti odavam kui  kg külmutatud friikartulit. Mõiste “fait maison” ei tähenda kallist toitu, vaid omatehtud tõelist rooga. Lisakulusid aga kindlasti tuleb…

Tänasel päeval küsitakse ka palju, et kuidas üldse sinnamaani on jõutud, et restoranide kööke on vallutanud külmutatud ja valmistooted ja tõdetakse, et selleni on viinud nn. hügieeninõuded.  Kui ametnikud tootsid aina rangemaid ja kohati jaburamaid hügieeninireegleid restoranidele, hakkasid restoranid  paratamatult üleminema  valmis-  ja külmutatud toiduainetele: kui ühel päeval tuleb EL direktiiv, mis keelab samas ruumis juurvilja ja liha puhastamise, aga su restoranis ei ole juurviljale eraldi ruumi, mis siis üle jäi. Koos toiduainete tööstuse arenguga, on  toitude pakendamine juba nii suureks äriks kätte ära läinud, et restorani kokakunst hakkab kaduma- kõik klassikalised Prantsuse bistroo toidud toodetakse vaakumisse ja maitsevad seejuures hästi, aga sellise toidu toiteväärtus on zero.

Ainult telereklaamis eksisteerib  veel kokk, kes hommikul mootorrolleriga sõidab turule, valib ilusamad juurviljad välja ja laseb lihunikul raiuda ilusad tükid õhtuseks praeks.

See selleks ja kui esialgu tundus, et “fait maison” märgiga hakkab kõvasti Prantsuse restoranide toidu kvaliteet paranema, siis paraku asjatundjad peavad seda seadust naljategemiseks, mis ei kohusta millekski ja ei karista kedagi. Lisaks on  normid, mida võib  oma valmistatuks nimetada, liiga nõrgad.  Näiteks avokaado salat krevettidega- lubatakse märki fait maison, külmutatud ja kooritud krevettidele  või lehttaigna õunapirukas- tainas tohib olla tööstuslikult valmistatud, isegi ratatouille, mis valmistatud juba puhastatud ja külmutatud juurviljadest, on lubatud nimetada “fait maison”. Et McDonalds ei saaks hakata märki kasutama, siis külmutatud friikartuleid isetehtuks ei saa nimetada, aga kui viskate fritüüri külmutatud porgandikuubikud, siis võib logi “fait maison” kasutada. Asi  tundub ikkagi kuidagi nõrk… et lasagne tegemiseks võib kasutada külmutatud tooraineid, aga kui kaste on valmistatud restoranis, siis toode kvalifitseetub isevalmistatud alla etc.

Proua Delga selgitab: http://www.itele.fr/chroniques/invite-galzi-jusqua-minuit/delgales-restaurateurs-ont-6-mois-pour-deployer-le-fait-maison-88498

Vaatame, mis muutub ja kas muutub. Kuna toiduainetetööstus on suur ja mõjuvõimas äri, siis on tunda  kõvasti nende kätt, et lõppkokkuvõtteks seadus, millega taheti suuri muutusi, nii hambutu välja tuli. Ei ole võimalik hundid söönud lambad terved variant.