Enamus oliiviõli mida müüakse Itaalia õli pähe on võltstoodang- toodetud Itaalias, kuid oliivid ostetakse kokku Hispaaniast, Marokost ja Tuneesiast segadakse sisse sojaõli ja beetakaroteeni ja sildistatakse valeandmeid sisaldava  sildiga.

Klikates lingile näeb head skeemi, kuidas business üles on ehitatud: http://www.nytimes.com/interactive/2014/01/24/opinion/food-chains-extra-virgin-suicide.html?_r=

See, et Extra Virgin Oliiviõli on võltsitud kraam, on teada juba aastaid. Ameerika turul arvatakse olema 69% nn. valeõli.  Ka Prantsusmaal  viidi 2006 aastal läbi  üks suurem oliivõlide testimine ja vaid 56 % Prantsusmaa oliiviõlidest vastasid nõuetele. Esines selliseid tooteid, kus nimetus oli oliiviõli, kuid sisaldas 50 % päevaöilleõli!

Aga kuidas siis ostja peab aru saama, kui silt valetab- milline on õige õli?

Ajakirjanik Tom Mueller kirjutanud  suisa  raamatu sel teemal ja Ameerika tarbija leiab ka tema väikese spikri siit, mis õli võib julgelt osta.

Kuidas on Euroopa tarbijaga, eriti nende maadega, kes ise oliiviõli ei tooda, et tead naabrimehe käest osta. Tegelikult ajab ju vihale kui sa enda arust ostad tervislikku oliiviõli, aga tuleb välja, et see on solgitud GMO-sojaõliga.

2010 aastal tehti USA-s suurem test sisseveetud oliiviõlidele ja Extra Virgin nõuetele ei vastanud järgmised kaubamärgid:

• Whole Foods 365 100% Italian
• Rachel Ray
• Safeway Select
• Newman’s Own Organics
• Colavita
• Bertolli
• Filippo Berio
• Pompeian
• Star
• Carapelli
• Mezzetta
• Mazzola

Mul ei õnnestunud kahjuks leida Euroopa kohta samasugust konkreetset nimekirja. Mida eelistada- Prantsuse, Itaalia, Kreeka, Hispaania või Portugali oliiviõli?? Üldine rusikareegel on see, et õlil peab  peale riigi nimetuse olema ka täpsem asukoha nimetus- parim oleks kui ta oleks kaitstud päritolu nimetusega nn. AOC).

Kui toote peal on kirjas- toodetud Hispaanias, siis tähendab see seda, et tegu on seguga ja oliivid on sisse veetud ka väljaspoolt Hispaaniat.

Prantsusmaal kaitstud päritoluga oliiviõlid on: Nyons, vallée des Baux-de-Provence, Aix-en-Provence, Haute-Provence, Provence, Nice, Corse(Korsika)  ja  Nîmes.

Üks kindel  tähis on ka hind: korralik oliiviõli ei maksa vähem kui 15 eurot liiter.

Ja kindlasti ei tohiks osta plastpudelisse pakitud oliiviõli, samuti ei ole hea heledas pudelis õli.

Mina ise kasutan viimased aastad Portugali oliiviõli, mida saab osta Paulo käest Sadama turult Santa Vitorio margi nimi.  Portugali kvaliteetõlil on hea hinna ja kvaliteedi suhe. Kuna tean seda maja, kes õli toodab, siis seda ma usaldan 🙂 Kuid Eesti turule on tulnud ka oliiviõli Kreetalt ja Itaaliat otse tegijatelt, aegajalt Facebookis kuulutatakse, et saab tellimusi sisse anda. Kui tootjat teate- tunnete, siis tasub osta! Saksas ostan BIO märgistusega õli- ka selle märgiga tooted läbivad korraliku kontrolli, aga ka meil itaallased müüvad oma sugulaste õli. Mina ei ole ostnud, sest ei tunne inimesi ja ei usalda, et see sugulane ei müü just nimelt mingit Napoli oliiviõlitehase toodet, mille ta kanistriga on välja tassinud.