Silja kirjutab järgmise laupäeva Päevalehte artiklit hobuselihast ja sellega seoses tekkis mul mõte, et Tigus võiks järgmisel nädalal pakkuda hobuseliha steiki meie klientidele. Ma ei arvagi, et kõik käsi peaksid plaksutama ja täitsa mõistan kui mõnel on psühholoogiline tõrge. Eriti neil, kes üldse liha vähe söövad. Aga need, kes punast liha armastavad, neile peaks hobuseliha küll rõõmu valmistama- ta on ikka eriti hõrk. Maitse poolest ei erine palju veiselihast, aga just tekstuur on palju pehmem. Kuna järgmise nädala laupäeval saab  Silja sulest juba kõike hobuselihaga seonduvat lugeda, siis ma  siin ei hakka pikalt  sellel peatuma, et kes söövad ja kus söövad, vaid sellel, kust tuleb meie hobuseliha, mida me Tigus järgmisel nädalal pakume.

Prantsusmaal on hobuseliha supermarketi lettidel tavaline asi. Vaatama sellele, restoranid hobuseliha tihti just ei paku.  Hobuselihast  hakkbiifsteki sõin viimati restoranis Lazare,  Pariisis. Ausõna,  kui liha on tehtud hakklihaks ja isegi kui seda medium miinusena tellida, ei ole maitsevahet veisega võimalik tuvastada.

Paar nädalat tagasi õnnestus osta Auchanist jällegi ilusat hobuse steiki. Kuna meil on jaanuar veinivaba kuu, siis grillimine jäi ära- kuidas sa ikka steiki ilma punase veinita tarbid ja jällegi- harira supi sees ei olnud hobuseliha maitse kuidagi tuvastatav.

Niisiis, hõikasime Facebookis välja, et järgmisel nädalal olen Tallinnas ja pakume Tigus hobuse steiki. Berliini tarnija aga 100 % kindel ei olnud, kas ta suudab hankida.
Rääkisin oma murest U-le ja tema teadis, et Karlsruhes on olemas lihunik, kes tegeleb hobuselihaga- ta oli näinud kohalikust Badeni TV-st saadet, kus pikemalt oli räägitud hobuselihast ja räägiti kust tooraine pärit. Ei mingit Rumeenia sügavkülmutatud antibiootikume täis odav liha- kõik tuleb meie regioonist.
Niisiis bingo- meil on oma lihunik,  kes garanteerib kohaliku ja hea toote, vaja ta vaid üles leida.

Ütleme sedasi, et  lihuniku leida lihtne just polnud, asus ta tööstusrajoonis, kohe elektrijaama läheduses (Tallinna mõistes Muugal), sellest, et me õiges kohas oleme, sellest saime kohe aru:

Lihunik asus säärases neighbourhoodis

Kuna tegemist väikest viisi tootmisega, siis tootmishoone on ikka võimas- lausa vabrik

Sissepääsu juures olev silt kinnitas, et oleme sattunud õigesse kohta

Härra visiitkaart

Välisseinal teadetahvlil olid ajalehtede väljalõiked. Loomulikult ka põhjalik artikkel hobuselihast

Kallid sõbrad- härra Gregorio müüs mulle suurepärast hobusefileed 5 kilo, mille ta kaunilt vaakumisse pakkis, selle toon ma isiklikult kohale. Kui härra kuulis, et asi läheb Eestisse, andis kõvasti hinda alla ka.

Muide, mis ma arvelt nägin- käibemaks on vaid 7 %- see aga on ühe teise rubriigi teema.

Täna sain ka kõne, et Berliin leidis samuti mulle hobuseliha ja saadab  kolmapäevaks. Kes tahab selle delikatessi ära proovida, neil on võimalus.
Austame täiesti ka neid inimesi, kes ei soovi seda proovida- ka neile on meil uusi hõrgutusi pakkuda: krabi Portugali moodi, ceviche Mahi-Mahist- nii Peruu moodi kui suudame 🙂 , faasanirind, vasikaneeru hautis ja muidugi pakume selle talve menukeid: rooskapsast ja kinoad.

Ja ostke järgmise nädala Päevaleht, sealt palju põnevat lugeda hobuselihast.