Peruu on viimastel aastatel olnud enim esile kerkinud kulinaariamaa.

Aastal 2006 Gastronomy Madrid Fusion tippkohtumisel öeldi välja, et Peruu on Ameerika kontinendi gastronomia pealinn ja kasvamas maailma kulinaaria keskuseks.

Teada on ka fakt, et Nobu kuulus peakokk on Peruu mõjutustega ja  Ferran Adria on öelnud kuulsa lause, et tuleviku gastronoomia “keedetakse” Peruu köökides.

Anthony Bourdain külastas Cuscot ja teatas maailmale, et seal söödud supp oli the best ever, mis ta söönud on.

Aasta 2012 kuulutati Peruu  World Travel Awards poolt nr.1 kulinaaria sihtkohaks maailmas. Peruu selja taha jäid  selliseid konkurendid  nagu  Prantsusmaa, Hiina,  Itaalia, Mehhiko ja Tai.

Aasta 2013 kui ÜRO kuulutas ülemaailmseks kinoa aastaks, sai jällegi Peruu(koos Boliiviaga) suure tähelepanu osaliseks.

Kuna kulinaaria hindamisega on sedasi, et kõik istub  kinni inimese peas: hea kulinaaria ei ole kaaviar, homaar  ja shampanja ehk tooraine ei pea olema kallis ja “peen”, vaid  suurepärane söök võib olla keedetud näiteks sealihast, ubadest ja juurviljast- kui see on valmistatud heast toorainest ja õigesti, ongi tulemuseks meistriteos. Peruul on palju materjali heaks kulinaariaks: ookean pakub suurepäraseid kalu ja mereande ja mägedest tuleb  köögivilju ja lisaks tänapäeval supertoiduks kuulutatud  kinoa ja maca-juur. 

Tänu viimase aja intensiivsele reklaamile ja haibile, on uudishimulike palju, kes seda maailmaimet vaatama sõidavad  ja on ka palju pettunuid kodanike, kes midagi erilist sealt leida ei suutnud ja on interneti oma pettumust täis kirjutanud.  On loomulikult nagu alati vandenõu teoreetikuid ja skeptikuid, kes teavad, mis kontsernid täpselt sellest haibist kasu teenivad.

Ma ei ole ka muidugi naiivne ja eks keegi kindlasti sellest kõigest kasu saab ja et  ka abi- ja heategevusorganisatsioonid on vaid äri, aga mina olen Peruu köögist väga huvitatud.

Peruu köögi iseloomustamiseks öeldakse, et ta on kultuuripäranditest rikas. Ta on segu Hispaania, Aafrika ja mauride köögist, mida tuntakse “criolla” köögi nime all.  Uus sisseränne on lisanud sellele veel maitseid Hiinast, Jaapanist ja Itaaliast.

Peruu kõige kuulsam toit on ceviche. Kohalikus keeles cebiche. Ainult selle geniaalse toidu eest olen mina nõus Peruud maailma parimaks toidumaaks nimetama.  Ma ei ole ise Peruus veel käinud ja mul on kokkupuude Cebichega olnud vaid ühes Tšiili  rannakülas ja  Barcelonas Kenko restoranis, mida soojalt soovitan.  Ma oletan, et söödud palad olid originaalilähedased, sest mõlemis valmistasid seda peruulased. Lisaks olen söönud palju cevicheks nimetatavat asja ka Eesti restoranides ja ütlen ausalt, ega halba polegi saanud.  On teistmoodi teravus ja hape kui Peruu omal ja  Cebiche Peruanot serveeritakse kui põhirooga koos bataadi, maisi ja  marineeritud sibulaga. Juurde juuakse Pisco Souri,  nii nagu Tšiiliski, on see nende rahvusjook.  Ja muidugi Inca Kola  🙂

Ceviche  on oma maal nii kõrges aus, et selle auks on pühendatud koguni  riigipüha: 28. Juuni.

Väga hea ceviche retspeti avaldas Eesti Ekspress eelmise aasta suvel siin

Pilt on illustreeriv ja pärit internetist (kahjuks kaotasin viite)

Eestile lähim Peruu restoran on vististi Stockholmis. Internet kiidab kohta nimega Tumi Gastrobar. Väga head Peruu restoaranid on muidugi Londonis, Barcelonas ja Madridis.  Üldse võiks teadjad jagada Euroopas asuvaid häid Peruu restorane (jättes kommentaari)

Googeldasin, et leida järsku ka Eestis on kanda kinnitanud mõni peruulane, aga esimene viide, mis tuli, oli pealkirjaga Truudusetu peruulane sai ämmalt peksa.

Peruu on on mul to-do listis, mis siis, et kära ümber selle on liiga palju 🙂