Tiina, kes on Saksamaal nüüdseks vist kauem elanud kui Eestis ja Taevas olgu kiidetud, et ta elab mulle nii lähedal, ütles mulle kuldsed sõnad: “Veebruar on kõige ilgem kuu- tuleb istuda kodus ja ära kannatada, õue asja ei ole.” Aga mis mina tegin? Nagu Vanakuri ise oleks kõrva sisistanud, et mine ikka nädalavahetusel väikest trippi tegema, mis sa seal kodus teki all passid.”  Ütleks nii, et ega väga paha ei olnud- laupäeval päike isegi paistis, aga ikkagi oli nii läbilõikavalt külm ja ei ole mugav jalutada, kui külm kõrvalesta näpistab ja iga 30 meetri tagant on vaja mõnda Vinstub´i sisse astuda et sooja saada ja janu kustutada 🙂

Kaunis vaade Petite Venice linnaosale

Vaatamist on Colmaris, mida meie konkreetselt väisasime, küllaga: need “saksapärased” majad, kirikud, skulptuurid, kanalikesed ja söögimajad.

Colmari sissesõidul tervitab juba hiigelsuur Vabadusssammas- kummardus Colmarist pärit skulptor Frederic Auguste Bartholdile, kes on  kuulsa  Statue of Liberty, mis kaunistab New York´i sadamat,  autor.

Sammas on täpne koopia

Schwendi monument loodud tollesama kuulsa Bartholdi poolt. Schwendi osales Tokay linna vallutamisel Ungaris ja tõi sealt kaasa viinamarja väädid, mida tuntigi aastaid Tokay Alsace nime all. Kahjuks enam Alsace seda nime kasutada ei tohi ja neid veine nimetatakse nüüd Pinot Gris´ks. Muidugi oli mees seotud Colmariga.praegugi on tema nimeline tänav, tema nimelised road Vinstubis ja ka 1 Vinstub kus me käisime väikest ampsu ja Rieslingut tegemas, oli Schwendi nimeline.
‘

Monumente on Colmaris veel: härra kuulsale skulptorile Bartholdile, Napoleoni vägede kuulsale kindarile Rappile,  Colmarist pärit teadusmehele Gustave Adolphe Hirnile jne.

Kirikuid on samuti Colmaris ühe hektari peale tihedamalt kui tavaliselt ja nad on võimsad: amatööri fotoaparaat seda võimsust jäädvustada ei suuda.

üks kirikutest

Ma võiks nüüd veel kirjutada sillakestest üle kanali ja purskkaevudest, aga kindlasti on huvitav hoopis söögikohtade info. Sellega on nüüd nõnda, et me otsustasime, et seekord gurmeerestosse ei lähe, aga võiks olla mingi hää traditsioonilist toitu pakkuv asutus.  Põhiliselt ikka see külm ilm oli otsuse taga-kui oled riides nagu kubujuss, ei ole mõnus kallisse restorani minna. Minu kunagine üks lemmik Prantsuse toidukolumnist Pudlowsky soovitab La  Petite Venice restot ja TripAdvisori lugejate hulgast oli palju kiidusõnu Chez Hansile. Ütlen etteruttavalt: kuna meil ei olnud reserveeringut, siis me laupäeva õhtul vaatamata sellele, et ei ole hooaeg ja õues on vastik veebruar, kohti ei saanud kumbagisse 🙂

Mulle meeldisid lõhnad, mis seal restoranis sees olid ja volüümikad ettekandjad rahvariietes. Mulle meeldib kui restorani uksest sisse astudes löövad vastu toidulõhnad ja mulle meeldis kuidas ettekandja vaatas mind kui ilmaimet, kes laupäeva õhtul mõtles lihtsalt sisse astuda ja kohta saada 🙂

La Petite Venice´i soovitab nii Pudlowski kui Michelin. Mulle Hansi meeldis esmavaatlusel rohkem ja menüü oli seal huvitavam. Aga lõpuks loeb ju toit.

Restoran YYS- tärnitud. kodukas:
Väga kaunis-suurtest akendest nägi poisse köögis töötamas ja tekkis täiesti huvi sisse astuda. aga…no nagu bussiga oleks lähedalolevast vanadekodust kliente toodud. Mulle muidu meeldib kui eakad inimesed väljas käivad, aga seekord tundus, et tegemist oli grupi külastusega ja see peletas eemale.

Alsace´is kallatakse veini traditsioonilisse rohelisse pika varrega klaasi. Schwendi Vinstube.

Vaateaknal on Baeckeoffe nõud

Baeckoffest olen varem kirjutanud siin ja neid kauneid nõusid tuleks ostma sõita Soufflenheim´i

2 tüüpilist Alsace´i toitu tüüpilises Vinstubes: Baeckeoffe ja Choucroute erinevate vorstikeste ja sinkidega. Vinstubedes saab täiesti rahuldavat süüa ja valida võib just seltskonna ja õhkkonna järgi.  Meie olime väsinud ja valisime hotellile kõige lähemal oleva- ma usun, et ta ei olnud parem ega halvem kui teised 🙂

Quai de la Poissonnerie

Q