Coimbra (hääldatakse cuimbre)  asub  Aveiroat 70 kilomeetrit lõunasse ja sinna nagu Portossegi (mis asub 70 km põhjas) sõidavad rongid umbes iga 40 minuti tagant.

Coimbra on hea linn harrastada turismi ja sporti korraga- kogu vanalinn koos nende vanima ülikooli ja katedraalidega, kus asuvad nende esimeste kuningate säilmed, asuvad mäe otsas ja sinna ikka annab üles rühkida, eriti kui päike ka  veel lagipähe paistab.  Minule linn meeldis ja ootan juba esimesi külalisi Eestist, et turismi korrata, sest ma ei suutnud oma kaaslast  meelitada jääma õhtuks, et  mõnda fadorestorani külastada.  On olemas olemas 2 liiki fadot- Lissaboni fado  ja Coimbra oma. Lissaboni fadot laulavad tavaliselt naised ja laulud räägivad ootusest kallima järele, kes seilab maailmameredel- saudade ehk igatsus on laulude läbiv teema. Coimbra fado on veidi lõbusam,  seda laulsid algselt (mees)üliõpilased sinisilmsetele tüdrukutele.

(Ülikooli ümbruses käivad suured ehitustööd ja seetõttu sealt mingit ilusat pilti nagu turismiraamatutes on, teha ei õnnestunud)

Selle koha peal tuligi mulle meelde seik Peter Mayle uuest raamatust (siinkohal tervitused Maarjale!) The Vintage Caper, kus kirglik veinikollektsionäär näitab oma 3 miljoni dollari väärtuses kollektsiooni ühele Malibust saabunud paarile- kodanikud ei võtnud isegi oma päikeseprille eest kui koguga tutvusid! Aga hullem oli veel see, et nad keeldusid lõunasöögi kõrvale pakutavast Opus One veinist ja küsisid jääteed…No appreciation, no respect. Vot nõnda tundsin ka mina ennast kultuurivaenuliku inimese seltsis, kes fadot hinnata ei osanud  🙂