Põllumajandustoetustest

Lugesin täna hommikul jälle lugu, millesarnaseid ma viimasel ajal üsna palju olen lugenud….. Pole ju mingi uudis kellelegi, et  maal on elu mitmeid kordi keerulisem kui linnas  ja  et üks endine pangahärra soovitas selle vastu linna kolida. Mu oma vanemad elavad väikelinna äärel, nii et aiamaa on, aga mingit tootmist ei ole, aga kuulen järjest, kuidas keegi on jälle loomapidamisest loobunud või pani kogu põllu rapsi  täis ja müüb selle Painkülla Kilgi tehasele maha (jumal tänatud, et seegi võimalus olemas on) ja et tädi see ja see enam kanu ei kasvata ja mune tuleb osta poest.(milline peab olema meeleheide, et inimene loobub ka enda jaoks kanade kasvatamisest) Veel 10 aastat tagasi olid meie ümber talud, nii et piima- mune poest ei ostetud pea kunagi.

Kirjatükk  ise  siin.  Ja ega oskagi midagi teha- võib ju lugeda kõikide parteide valimisplatvorme ja loota, et ehk keegi võtab südameasjaks ka maaelu , aga teada ju on, et parteid võivad lubada mida tahavad ja kui mujal maailmas liigutakse tagasi väikeste sammukestega selle loodusliku ja eluterve rohelise keskonna poole, siis meie pole ju veel korralikku kapitalismigi veel jõudnud -ju siis pole ka kuskilt tagasi liikuda. Ehkki võiks pooled etapid vahele jätta.  Miks ma nii palju sellele viimasel ajal mõtlen  on see,  et oma südames ma tahaksin ka Tallinnast ära minna ja teha uus söögikoht üldse Peipsi äärde või Ida-Virumaale, aga samas pean tõdema, et pangahärral on õigus- maal elamiseks ja seal toimetamiseks, peab inimesel palju raha olema, et see elustiil kinni maksta. Ja nii nagu ikka inimene on kaalutlev , siis jõuan ikka sinnamaani, et tuleb veel umbes 5 aastaks Tallinnasse jääda ja vaadata siis kuidas asjad on arenenud.

Samas käib see teatud linnaseltskonna hüsteeriline ökohullus mulle ka ajudele- mis öko, on vaja normaalset talupidamist!

Kavatsen alates maikuust nii 3-4 kuud ilmas ringi rännata, enamasti just  põllumajandus piirkondades ja äärealadel inimesi ja elu kaemas. Üks asi on olla viinamarja kasvataja Burgundias ja müüa oma saak ette juba jaapanlastele ja ameeriklastele ära , hoopis teine näiteks Bierzos või Gruusias, kuhu on ka plaan minna.

Prantsusmaal kehtib praegu mingi absurdne toetus, mis on isalt pojale päritav. Et  kui isal on talu eest põllumajandustoetus peal, saab seda poeg talu eest edasi, kuigi elab ammu juba Pariisis ja ei tooda midagi…. Õnneks EL võitleb praegu sellise jama vastu(raha tuleb ju ühiskassast), aga et  selline toetus üldse kunagi välja mõeldi oli ju ikkagi riigi soov mitte väljasuretada põllumajandust ja luua tingimused, et inimesed karjade kaupa linna ei põgeneks.

Samas Portugali poliitika tegi karuteene kui lasi EL’ l kinnimaksta nende kalapaadid, et nad enam rannikul kala ei püüaks ja laevad, et et nad enam ei käiks turska püüdmas ega kasvataks oliivipuid ja vaesed inimesed tollal võtsid raha vastu ja lasid oma aastasadu kestnud traditsioonidel juured läbi lõigata. Nüüd püütakse kõike taastada- aga see on kallis  ja on teada Portugalis ei lähe praegu väga hästi 🙂 Miks seda kunagi tehti? Eks ikka selleks, et jällegi  Prantsusmaa kartis, et Portugali odav põllumajandustoodang viib hinnad alla.  Saada riiklikku toetust Euroopalt selle eest. et ta oma normaalne elu sväljsuretada,on õudne!

Meie kasutada on kogu see info ja mulle jääb arusaamatuks, miks ka Eesti tahab Portugali valitsuse moodi käituda.

Ma ise soovin küll kõigile tublidele inimestele, kes midagi teevad või toodavad või soovivad midagi  tegema hakata, mitte alla anda ja ma usun, et ajad lähevad helgemaks.

Advertisements

3 responses to “Põllumajandustoetustest

  1. kas see lohutab, aga ega ka linnas oma äri püstipanek mingi meelakkumine pole, seepärast ma alati kergitan kulmu kui töötutele soovitakse alustada oma äri. Isegi kui sulle antakse stardikapital ja juriidiline asjaajamine võtab 10 minutit sajavad sulle kaela enne kui sa midagi tootma või tegema oled jõudnud hakata kõik monopolfirmad, kes hakkavad ärikliendi hinnakirja järgi tasu nõudma: elekter, internet, telefon, gaas, vesi etc.

  2. Arvan, et äripidamist on igal pool valgelt lehelt keeruline alustada. Mõnel õnnestub see paremini, mõnel mitte nii hästi. Küll aga häirib mind see, kui traditsiooniline tootmine-valmistamine aetakse kõikvõimalike nõudjate poolt nii keeruliseks, et tegija entusiasm ja rõõm hakkavad raugema, kui et ei osutu suisa kriminaalseks (a la 1 paber jäi täitmata). Küllap on sellist ülereguleerimist ka seepärast, et inimesed on kavalad ja seaduseloojad püüavad ennetada võimalikke pahategusid. Kõige selle juures keeratakse vahel aga vint üle.
    Küllap on aeg see, mis asju korrastab, peaasi, et on veel kellele ja mida.
    Ma ei ole muidu nii toriseja, aga vahel teatud teemade puhul juhtub:).

  3. See kriminaalne asi on mulle algusaastast tuttav.Mingi Tallinna äriettevõtlus järelvalve ametnik tundis väga suurt rõõmu kui sundis mind kirjutama avaldust, et olen korda pannud kuriteo ja kahetsen. Kuriteod seisnesid: Menüü alt puudus kuupäev, rinnas ei olnud nimesilti ja siis veel paar sellist jama, mida mina kui firmaomanik peaksin teadma, kui ma kavatsen oma äri avada. Mul ei jäänud midagi muud üle kui pidin selle alanduse üle elama või kohtu poole pöörduma, ma valisin tollal esimese, sest raha oli kõik äri avamisse ära pandud ja kohus võtaks aega. Nüüd ma läheks otsekohe kohtusse, sest see on absurdi tipp! Mingit abi või nõuannet see kõiketeadja inimene algajale ei jaganud- ta kohtleski mind kui kurjategijat-pritsis välja §-de numbreid ja seda, et tema ei pea nõustama, vaid trahvima…Kõik läbi tehtud!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s