Inimesele, kelle argipäev möödub kokates, ei ole just suurim rõõm ja väljakutse puhkepäeval kokata. Aga kuna töötasime sel nädalal ka laupäeval ja seetõttu Tallinnast ära ei saanud sõita ja mingit tõmmet välja minna ei olnud, siis saigi kodus tehtud kiire, aga väga uhke pühapäevane perelõuna. (tõsi, vajab see toit erilist veini või sündmust)
Nimelt küpsetasin ma ära paar tuvi: lõikasin pooleks, et kiiremini valmiks, maitsestasin soola-pipra ja piri-piri seguga. Praadisin tuvid õli ja või segus ja kui kui tuvid olid pruunistunud, tõstsin õhukeste kartuliviiludega (võib ka huvitavamat juurvilja, aga mul polnud paraku kodus midagi muud) kaetud pannile. Panin ahju 210 kraadisele kuumusele ja küpsetasin 15 minutit, kuni kartuliviilud olid pehmed. Tuvirind oli veel mõnusalt rosé, samas koiva ja tiivaosa polnud tooreks jäänud ja sobis hästi meie 1996 aasta Pauillaci kõrvale, mille M. sai kingituseks paar nädalat tagasi 15 aasta tööjuubeli puhul Swedbankis (minu jaoks Hansapangas). Tuvi olen Kaubamaja toidupoes müügil näinud. Soovitan soojalt- tuvil, sarnaselt hanega on punase lihaga rinnaliha ja sobib hästi väärika Bordeaux veini juurde. Need, kes eelistavad welldone küpsetusastet, neile see retsept ei sobi, siis tuleks valida madalal temperatuuril pikalt hautatud variant. See on ka põhjus, miks me Tigus hautatud tuvi varianti ainult pakume- welldone´i soovijale kuivataks me sel meetodil linnu lihtsalt ära, kuigi sama on ka pardirinnaga. Näiteks Alain Ducasse ühes raamatus on magret de canard (pardirind) retsepti alla pannud lausa rasvase kirja: pardirinna maksimum küpsetusaste on rosé. 1 tuvi maksab poes umbes 9- 10 eurot , restoranis saate 20 euro ja rohkema raha eest ainult pool tuvist, nii et on argument kodus küpsetamiseks!
Meie vaatasime taustaks Pervõi Baltiiski Kanalilt Võssotskit, kellele oli see kanal täna pühandanud terve pärastlõuna, aga juurde sobib kuulata ka nii Mireille Mathieu esituses Mille colombes (1000 tuvi) lugu või Joe Dassin´i Le Cafe Des 3 Colombes
Vein tundub esialgu ülekäinud, aga veidi õhku ja 20 minuti pärast on vein ideaalne: pehme ja sametine. Siiski hoidmiseks ta enam ei kõlba ja tarbida tuleks lähiajal ära kui kellelgi selline asi kodus peaks olema . Leidsin inernetist üles kust vein pärit on : siin
Viimati sõin tuvi Oslos, igati mõistlikus restoranis, mind jäi aga kummitama kelneri hoiatus, et ettevaatust, hoolimata kontrollimisest võib ikkagi mõni haavel sees olla, st. kuidas tänapäeval üldse tuvi letile jõuab, kas teda kasvatatakse, püütakse, lastakse või tehakse nii seda kui teist kui kolmandat?
Tuvi vist tuleb kasvandusest, sest ma puhastamisel haavleid pole leidnud. Aga nurmkanad(põldpüüd) ja faasanid on küll haavleid täis.