Eile just mainisin möödaminnes, et inimeste bio ja ökohullus on veidi üle piiride läinud… Täna potsatas mu postkasti tore kutse( ainult nädal aega hilinenud!) tulla 24-26.jaanuar Montpellieri, kus toimub Ülemaailme Orgaaniliste veinide seminar, mille raames on ka konkurss “Challenge Millésime Bio”.
Prantslased defineerivad bioloogiliseks veiniks veini, mille kasvatamiseks pole kasutatud ühtegi kemikaali: ei väetist ega pestitsiite ja fungitsiite. Hiljuti vaadanud filmi Jaagust ja tema selle aasta viinamarja saagi “aia taha minekust” on küll veidi kahtlus, kuidas neid haigusi siis täpselt tõrjutakse, aga kirjasõna ütleb, et kõik tooted on rangelt kontrollitud! Samas ei kasuta ka paljud tava viinamarja kasvatajad kunstväetisi ja kemikaale. Veini puhul tuleb mängu veel nn. veinivalmistamis protsess ja sellega kaasnevad sulfitid, mida ei saa vältida ka bioveini tootjad (kuigi väidetavalt pidi olema tootjaid, kes neid ei kasuta, samas sõber Paulo väidab, et ilma sulfitita ei ole võimalik veini teha!!!- mine võta kinni!) Igatahes ei tasu loota, et bioveini ostes on see 100% keemiavaba.
Veinide puhul on vast kõige suurem ulme biodünaamilised veinid, kus kasutatakse ära kuufaasid ja kasutatakse erilisi taimesegusid väetamisel etc. Olen kuulnud ka viinamarja kasvatajast, kes mängis oma viinamarjadele sümfoonilist muusikat. Ma usun, et midagi halba see viinamarjadele ja veinidele ei tee, aga teadus pole tõestanud ka, et see tervislikku momenti juurde annab nagu tootjad väidavad. Samas teame ju kõik rahvajutte, kuidas kellegi toalilled hästi kasvavad, kuna neile lauldakse või nendega räägitakse 🙂
Prantsuse oskajatele -kuidas kasvatatakse biodünaamilist veini Chateau Fonroque´s : (põhi selgitus on, et nad elavad ja toimetavad loodusega harmoonias- kas siis kõik taimekasvatajad (ei mõtle suurtootjaid) ei teegi seda ja kuidas neil see harmoonia suurem on- kipub olema pisut skeptik.ee teema)
Veinimessile Montpellieri oleks võib-olla isegi tahtnud minna- kuulata infot otse tootjalt on ikka huvitavam, kui edasimüüjatelt ja müügimeestelt seda kuulda.
Tigu Tegemised 
Me kunagi sügisel külastasime üht siinset kohalikku veinitootjat, kes toodab Bioland poolt sertifitseeritud ökoveine ja vestlesime päris pikalt sel teemal. Põhimõtteliselt on ökoloogilised just viinamarjad ja need on tõepoolest keemiavabad. Veinivaatide desinitseerimiseks ja hiljem kääritamisel kasutab ka ökotootja sarnaselt tavatootjaga väävliühendeid jms. Veinimeistri naine oli hariduselt farmatseut ja ütles, et sulfitivaba vein ei saagi olla, kuna ka käärimisprotsessi käigus tekivad sulfitid ning natuke lisavad nad ka oksüdeerimise valtimiseks.
Mul olid ökoveini suhtes eelarvamused, aga nende veinid on ausad – loodan, et märtsis on mul kohvris ruumi pudel rieslingut kaasa võtta.
Meil kättesaadavad ökoveinid ei ole mulle küll ühtegi märkimisväärset muljet tekitanud ning kui kogu veinivalmistamisprotsessi (ka mitteökosse) süveneda, siis leiab meie igapäevasel toidulaual kümeneid ja kümneid toiduaineid, mille pärast tasuks palju rohkem südant valutada. Minule ökoveini ideed igal juhul veel maha pole müüa suudetud ja veini valikul lähtun endiselt tootjast, maast, piirkonnast ja oma maitsest.
Head kasvatajad suhtuvad oma viinamarmaistikutesse niikuinii sellise hoolitsuse ja armastustega, et isegi ilma klassikalise muusikata ja põhjendatud kahjuritõrjega saavad viinamarjad nii hea lastetoa, et vein on tulvil positiivseid võnkeid ka pudelisse villituna. Ja sellesse ma usun küll 🙂
Ma Tuulile sarnaselt ei ole veel ühtegi ökoveini kohanud, mille kohta tahaks öelda, et see on väga hea. Üks rosé mida Balen maale toob- on täitsa hea (Auguste on veini nimi). Aga näiteks restoranis on meil täiesti mõned AB tähistusega veinid sees, sest neile on klientuur(nad on Eestis elavad välismaalased) Klient nii küsibki, mitte et Rhone orgu või Cabernet-d, vaid palun ökoveini! Eestlane veel selle ökoga nii kaasa läinud pole.Tegelikult on ju tore ka, et nad seal nende väetiste ja mürkidega vähe tagasihoidlikumalt ringi käivad. Ja Tiina olen heal meelel nõus Saksa Bio- Rieslingut maitsma!
Täiesti nõus Tuuliga, et muu igapäevase toidu puhtus on palju olulisem ja ka minu jaoks ei ole veini puhul oluline, kas öko või mitte.
Aga ma ostan nt liha, mune ja juurikaid tavaliselt ökopoest ja aeg ajalt prooviks ka pudeli veini. Enamasti pettun, häid erandeid on vähe.
Elsassis on suht palju ökoveinide tootjaid tekkinud, nägin hiljuti filmi ühest esimesest tegijast, Eugene Meyer´ist. Tema rääkis, et kunagi seitmekümnendatel oli ta peale herbitsiidide ja fungitsiidite pritsimist veinimäel kolm päeva täiesti pime ja hakkas sellest hetkest mõtlema, kuidas keemiat vätida. Tegemist on siis antud juhul kogenud veinimeistriga, kes püüab viinamarju teistmoodi kasvatada. Marc Kreydenweiss on teine minule tuntud fanaatiline heade ökoveinide tegija, ta tegutseb nüüd juba mõned aastad ka Rhone orus.
Ja Rieslingu püüan igal juhul kaasa võtta.