Mõned uued alkoholid meie riiulil.

Selle nädala toidublogide kuum teema on muidugi Soome kokad kolmes Tallinna restoranis- kõik “blogistid”,  keda paluti lauda  ja turundusvankri ette rakendati, et nad reklaami  sündmusele teeksid, on seda väga korralikult ja kohusetundlikult oma blogides teinud. Kuigi, eks ta vähe tüütu ole ühel hommikul leida  4-5 postitust  ühel teemal, sest usun, et lugejad ju ka kattuvad, aga siiski on see inimlikuma näoga reklaam, kui filmi ajal filmi peale tulev reklaamtekst. Teisest küljest on kurb, et harrastajaid reklaami tegemiseks ärakasutatakse, sest kuidagi Kremli ööbiku mulje jääb lõpuks.  Tuleb ainult kindlaks teha, kes seekord Kremli rollis on.

Üritus on hästi ajastatud- pärast Vene turistide lahkumist, ongi jaanuari lõpp ja veebruari algus  veidi unine periood restoranides.  Kui veel löögile saate, siis soovitan Sfääris Juuri koka toimetamisi “maitsma” minna ja kui löögile ei saa, pole ka miskit hullu- Helsingi ei ole kaugel!

Hea uudis sel aastal on muidugi see, et Mardi Gras on alles 8. märtsil- nii et paastuperioodini on aega.  Nii nagu toitki on talvel veidi raskemate killast,  võib endale toidu peale lubada ka väikese pitsi kangemat napsi.

Väga huvitav´jook on Saffron Gin- tehtud Prantsusmaal Burgundias- nagu nimigi lubab kena safrankollast värvi. Ei vaja miskit toonikut juurde.

Teine magus, aga väga huvitava ja puhta maitsega naps tuleb samuti Burgundiast, täpsemalt siis  likööritootjalt  Gabriel Boudier ´ilt koostöös kuulsa Prantsuse restoraniga Bernard Loiseau (3 Michelin tärni).  Bernard Loiseau on mees, kes paraku sooritas enesetapu kuna ei pidanud vastu pingele, et tal ühte tärni ära tahetakse võtta.  Nii äärmusliku sammuga ta need tärnid säilitas…

Jook mida pakume on kreegi- leedri liköör. Võib ka Kir-i teha, aga mulle meeldib väike naps puhtalt, sest on huvitav!

32 responses to “Mõned uued alkoholid meie riiulil.

  1. Noh ma välismaalt jälgin ka eesti toidubloge. Esiteks, et eesti keelt ära ei unustakse ja teiseks see, et mulle meeldib süüa (ei ole ülekaalu vaid pigem vastupidi). Selle nädala jookusl on suurem osa blogisi kirjutanud suurepärasest võimalusest minna ja proovida Soomest tulnud proffide toite ja kuidas on need “blogijad” ise kõike seda proovinud.

    Kristeli puhul vasti nii. Mulle tundub, et see naine on tõesti südamega asja juures, kellele meeldib oma kokatöö/ja toidu tutvustamine. Peale selle on koka suurim rõõm kui kliendid toitu väärtustavad. (Ma mäletan kui töötasin Londonis ühes suuremas firmas ja kokk käis uurimas, mis toit taldrikutele jäeti ja miks – tegemist oli vist ainukese sööklaga, kus toit oli päris hea)
    Toidublogijad on inimesed, kellele peaks toit meeldima ja oskavad seda rohkem nautida kui suvaline tänavalt. Miks mitte kutsuda külla oma restorani inimesed kellele sööki teha ja siis rääkida toidust/veinidest?

    Tigu tagatuba ma ei tea, aga kui ma sel suvel Maltas käisin ja seal sõprade soovitusel käisime gozos ühes kõige populaarsemas ja kuulsamas kohas kus kaasa osta Ftira Għawdxija (Gozo pizzasi). Täitsa mittemidagi ütleval tänaval oli köök puitpliidiga ja mitte üldse fänzi vms. Köögis oli kena Maltalanna kes tegi ftirasi ja tema kõrval mees kes lasi suurepäraselt päikeselisi tomateid läbi miski purustusmasina;) http://i.imgur.com/NtLX1.jpg – pilt kah. Kusjuures need ftirad olid lihtsalt suurepärased.

  2. Kuule naljanaine, me oleme sinuga terve tonn briketti ära söönud, kaks kanget nagu me kord juba oleme. Praegu kisub kogu see kammajaa juba sinnamaale, et sõna võtavad inimesed, kes tegelikult asja sisu ei tea ja huupi tulistavad. Seepärast on meil teinekord lihtsam omavahel köögis veiniklaasi taga see maailm ära parandada.
    Tee nüüd see lambasaba vein lahti, mis ma sulle saatsin ja võta üks naps! Ilmas ongi mitu õigust, egas me pea seepärast lõugu lömmi lööma 😀

  3. Oehhh, lihtsalt mainiks selguse mõttes paari asja veel.
    Kristel, ma tegelikult olen ka mina sinu kirgliku talendi siiras austaja. Mul on väga-väga hea meel, et vastukaaluks suhteliselt ühetaolisele söögikohtade maastikule, mis kaua aega meil siin valitses, tuli Tigu – päris hingega ja päris perenaisega koht, kus põhirõhk ei olnud sisekujundusel ja kallitel nõudel, vaid “päris” asjadel. Ma olen paljudele inimestele Tigut soovitanud ja valdavalt on soovitus ka positiivse tagasiside saanud. Minu enda viga, mugavus ja ka korraldamatus, et ma blogipidamise ajal ei ole Tigusse jõudnud, et oma muljeid vahendada (tite kõrvalt vaba õhtupooliku organiseerimine on alati paras ettevõtmine). Minevikuvormis ei tahaks samas kirjutada, kuid võid kindel olla, et tegemist oleks olnud ka ohtrate hüüumärkidega ja minule omase veidi liialdatud emotsionaalsusega õhkamisega. Muide, Tigus sõi mu vanem laps esimest korda konnakoibasid ja ta laiab sel teemal siiamaani 🙂
    Kui nüüd minu kommentaari “kes ei taha, see ei pea lugema” teemaline väljaütlemine oma blogis avaldataud seisukohtade osas nähvamisena näis, siis see on küll valesti kodeeritud. Pigem pidasin silmas seda, et oma blogis avaldan omi mõtteid, mis:
    – ei pretendeeri kohe kindlasti absoluutse tõe kriteeriumitele;
    – on minu enda subjektiivsed hinnangud;
    – ei kohusta kedagi neid lugema ega ka nendest lähtuma.
    Umbes samamoodi, et kui telekast algab nõme film, siis on puldil “off” nupp täitsa olemas.
    Ja olgu veel tõe huvides mainitud, et toidukohtade käivate negatiivsete hinnangute avaldamisest loobun juhul, kui mind on kutsutud maja kulul ning saadud mulje ei ole olnud piisav selleks, et positiivne lugu valmis kribada. Kuidagi nadi tunne on pererahva kulul süüa ja juua ning siis mööda pead neile lajatada. Minu nõrkus ehk või ema poolt sisse tambitud lastetuba, aga nii see paraku on. Parem siis vaikida. Haiget on valus teha.
    Kui omal initsiatiivil ja oma raha eest söögikohti väisama satun, siis võtan endale õiguse jagada muljeid täpselt nii, nagu need olid. Olgu siis miinus- või plussmärgiga.

  4. Kallid inimesed! Mina ei tundnud ennast puudutatud kui restoranipidaja ja Tigu ei puutu asjasse. Ma tõstsin üles tegelikult tõsise teema kui blogide lugeja ja see oli 8-9 postitust ühel teemal ja samal päeval samade piltidega…sisu ma ei tea, sest pole lugenud- juba pealkirjad peletasid eemale. Et kuidas muidu sisuliselt hea asja võib ära rikkuda. Sest Sfäär ja Juuri ju mõlemad toredad, aga selle restoranikultuuri edendamise ja oma positiivsete muljete jagamise asemel tuli välja veidi hapuka lõhnaga asi… Aga elu läheb edasi…ja võib-olla oli minu kriitikast veidikenegi kasu, et järgmine kord on asi läbimõeldum, et ta tõesti toimiks positiivselt!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.