Ei ole meil veel tõlgitud ja välja antud kulinaaria  baasraamatuid nagu  Escoffieri ” Le guide culinaire”  või Brillat Savarini  “La Physiologie du Goût” (ma virisen sel  teemal igal aastal enne jõule- ajal, mil massiliselt mingeid kokaraamatuid välja antakse ).  Need raamatud peaksid  olema kohustuslikuks  kirjanduseks kõikidele restorani töötajatele, kokad aga ei tohiks ilma selle baashariduseta karjääri alustadagi!!!

Kui võrrelda tänapäevaseid nn. fine diningu keerulisi menüüsõnastusi, on Escoffieri Monte Carlo Casino´s  inglise härrasmeestele  korraldatud  õhtusöögi menüü  lihtne ja arusaadav  nagu koolisöökla menüü (mõtlen sõnastust!)

Kõigepealt pakutakse külalistele kaaviari ja õhukeseks lõigatud suitsulõhe võileivakesi  -iga leivake täpselt 2 tollise diameetriga (legendi kohaselt toll  on kui mõõtühik olnud kellegi kuninga pöidla esimese liigese ehk küünega osa pikkus. Pidi vist olema mõni väiksemat sorti või siis tillukeste kätega mees, sest praeguste meeste pöidlaliigesed on kindlasti pikemad kui 2,54 cm) .

Juurde pakuti  Clicquot Rose´d.

Järgnes:

• Selge puljong  nurmkanast
• meripoisuri filee Chambertin´i (kuulus burgundlane) kastmes
• karpkala vähkidega Bordeaux´i moodi (ehk a la Bordelais)
• küpsetatud vutid
• riisi pilaff

Selle kraami juurde serveeriti Chateau Lafite 1870 aastakäiku

Järgneb: 
• Wales´i talle sadulatükk   Provence´i  ahjutomatitega,  punaste ubade püree ja paradiisiõuna kaste

• Perigordi  trühvlitega küpsetatud  tibu, Alpi punase lehtsalati südamed
• noored spraglid ” Ühe kauni suveõhtu päikeseloojangu” kastmes
• foie gras parfait Ungari magusa paprika zelees.

Ilus,  pagana ilus…

Ja ilus ei ole näiteks see:

Glögis smooritud sealiharulaad granadilli-hapukapsa marmeladiga, hikkori demi-glaze, ahjus küpsetatud juurviljad ja jõulukartulid, verikäkisipsid… Et te ei arvaks, et ma ise selle välja mõtlesin, panen copy-paste juurde….(arvake  9 korda, mis restoraniga tegemist)