Nagu kõik nagunii aru on saanud, sai Tigu kunagi tehtud selleks, et pidada veiniklubi. Veiniüritusi kõikvõimalikel teemadel olemegi läbi aastate korraldanud ja pea kõik teemad ja piirkonnad on juba läbi käidud- nii tuligi mõte Iisrael ja juudid. Sealt edasi juba, et kutsume kellegi sel teemal rääkima, et mis on koššer ja mis seda ei ole ja üldse veidi lähemalt teada saada juudi kultuurist. Peale kõige muu, on Iisrael ka veinimaa ja veinid on ka Eestis täitsa saadavad- mõned neist isegi košserveinid!
Etteruttavalt juba ütlen, et mulle see õhtu meeldis üliväga. Kutsusime esinema endise Eesti Juudi kogukonna esinaise proua Cilja Laud’i, kes rääkis meile Eesti juudi kogukonnast ja nende tegemistest Eestist, Iisraelist saadetud rabist Shmuel Kot’ist, Juudi Gümnaasiumist, nende uuest sünagoogist jne. Kõik oli ” überhuvitav”.
Praegu on sünagoogi 4.korruse Abram ja Eva Bermani saalis üleval näitus “Juudi elu tsüklid”, mida soovitan kõigil vaatama minna. Tigus juudiõhtul osalevad inimesed said pisukese ülevaate, aga minul tekkis huvi ka näitust külastada…. Tsükleid on 6 :
- Hing laskub kehasse
- Ümberlõikus(brit-mila)
- Esimene juukselõikus(opšerniš)
- Bar-mitsva ja bat-mitsva
- Juudi chupa ja juudi perekonna pühadus
- Elu pärast surma
Meil õnnestus selleks õhtuks sünagoogist saada ka kiddush veini– Kiddush on ülistuspöördumine jumala poole, mis toimub kodus või
sünagoogis kruusi veini kohal iga sabati või usupüha alguses.
Traditsiooniliselt on see punane magus vein.
Kuna Euroopa juutide toidukultuur on mõjutatud asukoha maast , aga meie tegime söögid Iisraeli koššerretseptide järgi, siis proua Laud meie toite juudi toitudeks ei nimetanud. Aga Eesti juudid ongi vabameelsed ja ei pea kinni koššeri reeglitest! Nimelt Gefilte fish Iisraeli stiilis on valgest kalast pallid, mida maitsestatakse suhkruga (!) ja keedetakse seejärel tunnike/poolteist kalaleemes. Täiesti paastutoit! Eesti juutidel tähendab aga gefilte fish rikkalikult täidetud (ja nagu eraldi mainiti) -maitsvat kala! Tegelikult oli see emamaa retsepti järgi tehtud kala koos punase mädarõikaga ka täiesti söödav ja huvitav. Kõik Iisraeli raamatud ja internet näitab nende eelroaks ka dolmasid- sellist asja pidas proua Laud ka mitte traditsiooniliseks juudi toiduks, vaid ikkagi pigem moslemite toiduks. Iisraelis elab palju rahvaid ja kindlasti mõned neist söövad ka dolmasid! Seda, et juudid (ja moslemid) ei söö sealiha teavad kõik…aga päris huvitav oli teada saada, et Iisraelis seakasvatus on olemas, aga kuna siga kui “räpane” loom ei tohi olla kokkupuutes püha maapinnaga, siis tuleb neile ehitada laudpõrand maapinnast üsna kõrgele, et mitte rüvetada maad…
Juudid on omavahel kokkuhoidev rahvas, tugevate pere-ja kultuuritraditsioonidega ja muidugi meie uskmatute eestlaste kõrval ülireligioosne rahvas.
Pildid sellest õhtust leidsin klient ja blogija Vernanda blogist.
Tigu Tegemised 
Käisin sõpradega eelmisel aastal sünagoogis, kus arhitekt rääkis maja saamis- ja ehitamisloost ning Smuel Kot niisama elust olust. Oli samuti tore õhtu, ei puudunud ka söök ja vein sünagoogi restoranis.
Sellest on äärmiselt kahju, et seda restorani neil enam pole…
seal on keski vabatahtlik härra ka ekskursiooni tegemas, meile tegi, oli ka v tore. Mosesesse ma ka napikalt jõudsin, enne kui kinni pandi, aga kui ajad paranevad, siis ehk äkki teevad uuesti lahti. Kristel, flickris veel pilte, Ines ja Maarja ka teavad, kus tõmba sealt täies suuruses ka, kui tahad.
Ma käisin seal Moseses päris mitu korda söömas. Esmalt Kristjaniga 3x (ta kirjutas Oma Maitsele arvustuse) ja siis ühe Kanadast väisanud juudi sõbrannaga kaks korda. Esimesed kolm korda oli pigem uudsuse ja omapärasuse efekt, toidu maitse oli selline tavaline. Viimasel kahel korral oli ka toit väga maitsev (muide, siis ei olnud Alex Berg enam peakokk ja seda tähtsat tegijat isegi polnud, “tavakokad” kokkasid, nagu nad meile seletasid).
Mul on küll kurb meel, et nad uksed sulgesid. Loodetavasti teevad elu edenedes siiski jälle lahti …