Olen sel aastal hakanud pastinaagisõbraks. Esiteks näevad nad sel aastal kenad ja terved välja ja poes ka ilusasti eksponeeritud. Teiseks mulle lihtsalt maitseb küpsetatud pastinaak ja püreena on tal omapärane maitse. Panen teda Tigus ka pajaroogade sisse, aga hautades jääb ta haledat värvi ja kliendid kipuvad seda juurikat igaksjuhuks mitte puudutama.
Kirja aga tahaksin panna padu-tervisliku retsepti, mis on gluteiini-ja laktoosivaba, aga ei maitsegi halvasti. Õige nimi on tal Pastinaagimousse.
2 normaalse suurusega pastinaaki
2 muna
200 ml riisipiima
60 ml sojapiima
sool-pipar-muskaatpähkel
Riisipiima ja sojakreemi saab nii Rimidest, Selveritest ja Stockmannist (mina ostsin Kristiinest)
1. Koori pastinaagid, lõika 1 cm rõngad ja auruta neid 20 minutit.
2. sojakreem, riisipiim, lahtiklopitud munad ja pastinaagid blenderdada ja maitsestada soola-pipra ja muskaatpähliga. Kusjuures muna võib ka ära jätta, kelle jaoks muna lisamine probleemi valmistab 🙂
Seejärel panna ahjuvormidesse – head ja ilusad on nn. ramequin tüüpi vormikesed (pildil)
Küpseta 20 minutit 180 kraadi juures.
Riisipiimad ja sojakreemid võib normaalne toituja vahetada välja vahukoore vastu ja pastinaakidele pärast aurutamist lisada killuke võid enne blenderisse panekut ja saab ka toreda vahu 🙂
Retsept pärineb Cuisine Bio-st , kelle fänniks ma miskipärast Facebookis hakkasin.
Vat see pastinaak on minu lemmik ka. Sel hooajal päris hästi kättesaadav ja eriti mõistliku hinnaga. Avastasin, et mu titt sööb titetoite ka palju parema meelega, kui seal pastinaak sees. Mõnusalt mahe ja magus! Ahjujuurikate sekka eksib ka alati mõni nimetatud juurikas.
Ma ka pastinaagiusku. Kusjuures, praegu tulen poest ja ei olnud rimis pastinaaki:( just siis, kui mul hädasti tarvis teda veisepaja sisse. Niisama ahjus küpsetatuna on ka mu meelest õudselt maitsev, tüümiani ja soolahelvestega.
Ma eelmisel suvel proovisin teda ise kasvatada, ei õnnestunud üldse- miski kidur juureke tuli alla ainult.Porgand vohas küll kõrval.
Minu emal Jõgevamaal oli küll väga kena pastinaagisaak (sellest see sõbrakssaamine juurikaga tuligi), porgand oli ka sel aastal võimas…
mul tuli veel meelde, kui mu vanim ülikonservatiivse maitsemeelega poeg esimest korda pajaroas pastinaagi maitset tundis, ütles ta, et “osad kartulid on pahaks läinud” 🙂
Ma suur pastinaagisõber šotimaa-ajast. Ahjus röstitud peast ning püreesupina meeldivad eriti hästi ja jõuluprae kõrvale proovin ka alati pakkuda.