Pastinaagikreem

Olen sel aastal hakanud pastinaagisõbraks. Esiteks näevad nad sel aastal kenad ja terved välja ja poes ka ilusasti eksponeeritud. Teiseks mulle lihtsalt maitseb  küpsetatud pastinaak ja püreena on tal omapärane maitse. Panen teda Tigus ka pajaroogade sisse, aga hautades jääb ta haledat värvi ja kliendid  kipuvad seda juurikat igaksjuhuks mitte puudutama.

Kirja aga tahaksin panna padu-tervisliku retsepti, mis on gluteiini-ja laktoosivaba, aga ei maitsegi halvasti. Õige nimi on tal  Pastinaagimousse.

2 normaalse suurusega pastinaaki

2 muna

200 ml riisipiima

60 ml sojapiima

sool-pipar-muskaatpähkel

Riisipiima ja sojakreemi saab nii Rimidest,  Selveritest ja Stockmannist (mina ostsin Kristiinest)

1. Koori pastinaagid, lõika 1 cm rõngad ja auruta neid 20 minutit.

2. sojakreem, riisipiim, lahtiklopitud munad ja pastinaagid  blenderdada ja maitsestada soola-pipra ja muskaatpähliga. Kusjuures muna võib ka ära jätta, kelle jaoks muna lisamine probleemi valmistab 🙂

Seejärel panna  ahjuvormidesse – head ja ilusad  on nn. ramequin tüüpi vormikesed (pildil)

Küpseta 20 minutit 180 kraadi juures.

Riisipiimad ja sojakreemid võib normaalne toituja vahetada välja vahukoore  vastu ja pastinaakidele pärast aurutamist lisada killuke võid enne blenderisse panekut ja  saab ka toreda vahu 🙂

Retsept pärineb  Cuisine  Bio-st , kelle fänniks ma miskipärast Facebookis hakkasin.

Advertisements

8 responses to “Pastinaagikreem

  1. Vat see pastinaak on minu lemmik ka. Sel hooajal päris hästi kättesaadav ja eriti mõistliku hinnaga. Avastasin, et mu titt sööb titetoite ka palju parema meelega, kui seal pastinaak sees. Mõnusalt mahe ja magus! Ahjujuurikate sekka eksib ka alati mõni nimetatud juurikas.

  2. Ma ka pastinaagiusku. Kusjuures, praegu tulen poest ja ei olnud rimis pastinaaki:( just siis, kui mul hädasti tarvis teda veisepaja sisse. Niisama ahjus küpsetatuna on ka mu meelest õudselt maitsev, tüümiani ja soolahelvestega.
    Ma eelmisel suvel proovisin teda ise kasvatada, ei õnnestunud üldse- miski kidur juureke tuli alla ainult.Porgand vohas küll kõrval.

  3. Minu emal Jõgevamaal oli küll väga kena pastinaagisaak (sellest see sõbrakssaamine juurikaga tuligi), porgand oli ka sel aastal võimas…

  4. mul tuli veel meelde, kui mu vanim ülikonservatiivse maitsemeelega poeg esimest korda pajaroas pastinaagi maitset tundis, ütles ta, et “osad kartulid on pahaks läinud” 🙂

  5. Ma suur pastinaagisõber šotimaa-ajast. Ahjus röstitud peast ning püreesupina meeldivad eriti hästi ja jõuluprae kõrvale proovin ka alati pakkuda.

  6. Pastinaagiga seostub mulle alati üks tore lasteraamat – “Doktor Dolittle” – seal oli siga Gab-Gab, kes vestis muinasjutu vaprast seast, kes võlupastinaagi abil päästis ümber piiratud ja näljas linna.
    Kel lasteraamatud alles, sirvige 🙂

  7. No mes seal sirvida, Dolittle on ju klassika 🙂 Kusjuures ma mäletan tolleaegset hämmeldust, et mis asi on pastinaak?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s