Viimases Decanteris kirjutab Allen Meadows:
On levinud arvamus, et kõige kirglikumad veinisõbrad on need, kes armastavad Pinot Noiri. Et selle armastuseni jõuda, tuleb oma 10 aastat teha trenni teiste veinidega kuni maitse areneb täiuseni. 10 aastaga suudetakse viia ennast sellise meistriklassini, et ollakse nõus oma hobi ja kire eest rohkem raha välja käima, sest tõsiasi on see, et odavat ja head Pinot Noiri ei eksisteeri.
Pinot paelub sellega, et ta on erakordselt tundlik asjaolule, et kus ja kuidas on teda kasvatatud, hooldatud ja käsitletud. Kui Pinot Noiri kohelda nagu näiteks Cabernet Sauvignoni, siis ei anna mari iial välja oma täit potensiaali. Viinamari on rohkem vastuvõtlik ka haigustele.
Veini hinda saab võrrelda aga umbes nii, et kui mõistlikult hea Cabernet saab kätte 150 krooniga, kuid väga harva leiad huvitavat Pinot’d alla 350 krooni. Tegelikult tõeliselt hea Pinot on haruldane alla 600 krooni.
Allan Meadowsilt ilmub varsti raamat ” The Pearl of the Côte- The Great Wines of Vosne-Romanée.
Pinot huvi maailmas kasvas muidugi märgatavalt pärast filmi Sideways. Minu kogemus on, et paljud inimesed proovivad ja pettuvad Pinot’s. Pinot on täpselt selline vein, et kui sa ikka kalkuleerid ja arvutad parimat hinna ja kvaliteedi suhet ja isiklik tugev kirg veini vastu puudub, siis on parem selle veiniga vahekorda mitte astuda. Kuulen nädalas umbes korra sellist juttu, et mina küll aru ei saa, miks see vein nii palju maksab-tavaline hapu vedelik. Kuna ise olen väga kirglik Pinot armastaja, siis jutud Tshiili veinist, mis 100 krooni ainult maksab ja on nii hea, tahavad aegajalt mu kõrvad katki teha 🙂
Pilt aadressilt http://www.pbpulse.com
Paljudes kaubanduskeskustes on müügil umbes 80 kroonise hinnaga Villagolfi Pinot Noir (http://www.vineyard.ee/index.php?page=shop.product_details&flypage=flypage.tpl&product_id=13655&category_id=391&keyword=Villagolf&option=com_virtuemart&Itemid=1&lang=en).
Selle hinna kohta on tegu küll päris mõnusa veiniga 🙂 ning kes tahab marjaga tutvust sobitama hakata, siis see hinnaklass peaks “sisenemiseks” kõigile jõukohane olema
Tegelikult Margus artikkel rääkis just sellest, et 80 kroonisel Tshiili Pinot Noiril ei ole mitte midagi pistmist tõelise Pinot Noiriga ja selle etapi võib rahulikult vahele jätta. Kirglikku veinisõpra ei saa võrrelda alkohoolikuga, et ütled talle et 80 krooni eest saab napsi kätte.
Vabandage mu ignorantsust, aga veinitootjana tahaks kysida, et kuidas saab Tsiilist toodud Pinot Noir 80 krooni maksta. Lihtsalt mòtisklesin siin, et PN on nii kapriisne sort, et seda ei saa odavalt kasvatada. Teiseks kui mòtleme agentide-edasimyyjate-maaletoojate marginaalidele, aktsiisimaksule, kàibemaksule, transpordikuludele jne, siis ilmneb, et tootja jaoks on selle veini omahind ca 7 krooni. Ja see 7 krooni sisaldab kòiki tootja kulusid, pudelist kuni sotsiaalmaksuni. Vahet pole, mis selle villagolf pudeli sees on, aga suure tòenàosusega mitte Pinot Noir.
Katu!
Tsiilis toodetud vein saab maksta nii vähe mitmel põhjusel. Üks on see, et kõik viinamarjad ostetakse kokku, villimiseks viiakse need suurte merekonteineritega hoopis Saksamaale, kus nad pudelisse pannakse. ja see toob alla transpordikulu.
Ja lisaks müüvad meil paljud poed pankrotivara ehk asju alla omahinna.
Aga see kõik just ei haakugi teemaga. Odavalt toodetud parki ja alkoholi täis vein, on siiski rohkem kodanikele, kes tahavad ennast lihtsalt purju juua, mitte veini nautida 🙂
Aga aitähh, et kirjutasid, sul on huvitav blogi. Hakkan silma peal hoidma..
Kusjuures 130 krooni eest saab supermarketites Tšiili Caberne’d (laos siis alla 100), mille Parker hinnanud 90+. Niiet osa jutust tõene 🙂
ja kui korraks kultuuriarvustusse langeda, siis sideways on ka muu kui pn promo pärast hea film.