Taimetoitlusest meie kultuuriruumis.

Kuna käisin kolamas eetikaveebis, kus arutletakse kas taimetoitlusega me päästaks maailma ökoloogilisest katastroofist jne.  Link siin. , siis tekkis paar mõtet, mida tahaksin jagada.

Ja millegipärast on see teema nii tundlik ja plahvatusohtlik ja ma mõtlesin, et ma paneks kirja (püüdes taimetoitlasi mitte solvata) omapoolse nägemuse, miks ma pole taimetoitlane. Ja ma tahaksin teha seda seepärast, et leidsin sealt Andro sellise mõttetera:

Tooksin näite suitsetajast ja mittesuitsetajast. Mõlemal on alati teoreetiline valikuvabadus: suitsetada või mitte. Praktikas on vaba ainult mittesuitsetaja, sest tema saab kasutada mõlemat valikut. Nii mitte suitsetada kui ka suitsetada, kui ta seda soovib. Samamoodi on lihasööjate ja mittelihasööjatega. Taimetoitlane võiks liha süüa, aga ta ei tee seda, sest ta lihtsalt ei taha (nagu mittesuitsetaja ei tee suitsu sellepärast, et ta ei taha, mitte sellepärast, et ta sellest hoidub või peab hoiduma). Lihasööja sööb sellepärast, et isegi kui ta tahaks loobuda, kardab ta, et see ei ole võimalik.

Ja sellele väitele tahaksin ma tulihingeliselt vastu vaielda, aga teen seda vähe pikemalt siis…

Kõigepealt peaks alustama sellest, et mulle väga meeldib süüa ja süüa meeldib mulle piirkondade ja maade traditsioonilisi ja hooajalisi toite. Selline toit on rohkem kui toit- minu jaoks on see kultruur, tsivilisatsioon,  isegi võib öelda. Ja nii ma valingi oma toidu selle järgi, kus ma parasjagu viibin. Olles külas kaluril või viibides mereäärses restoranis, ei telli ma lambapraadi. Ja vastupidi kuskil Sardiinia mägikülas, kus traditsiooniline toit on maa all küpsetatud piimapõrsas, ei telli ma restoranist kala…. Loogiline ju… Ja Portugalis,  kus ühe maakonna traditsiooniline toit on kana, mida on hautatud kanaveres- siis ma söön seda, sest ma tahan selle rahva traditsioonist osa saada. See ju ei tähenda, et ma kodus igapäevaselt verd jooksin… Kihnus olles, on pakutud mulle hülgeliha ja kindlasti olen ma nõus Taimaal sööma igasugu putukaid ja Koreas koeraliha…. Indias hindusid külastades, aga söön koos nendega taimetoitu.  Miks ma nii teen- sest ma armastan traditsioone ja kohanen vastavalt nendega. Euroopa kultuuriruumis ei esine ajaloolisest sellist asja nagu taimetoitlus, (on küll  palju  väga häid taimetoite)  ja seetõttu on taimetoitlane meie maal lihtsalt üks tüütus kaaskodanikele.

Tigu on ennast kuulutanud eelkõige mereanni-ja kalarestoraniks. Ja oleme öelnud, et meil on talupoja stiilis lihatoite ka… näiteks  pot au feu, civet jne. Ja meil ei ole taimetoite. Vaatamata sellele küsitakse meilt aegajalt taimetoitu.

Mõtlesin kohe selle peale, kui Ardo selgitust suitsetamisest ja mittesuitsetamisest lugesin ja leidsin, et lihasööjad(tegelikult tuleks öelda kõigesööjad)  on siiski paindlikumad. Kui mina lähen taimetoidu restorani, ei ütle ma iial ettekandjale, et teate visake siis mulle üks lihatükk ka grillile! Ei- sest ma söön kõike- ka hästi tehtud taimetoitu!

Ja inimeste toidulaud muutub ajaga nagunii ilma selleta, et mõni piiga arvab, et idusid süües päästab maailma. Me ei tee linnades enam nii palju füüsilist tööd ja ei vaja enam nii palju energiat ja  nagunii sööme üha vähem (rasvast) liha… Taimetoitlusest aga uut religiooni teha pole küll mõtet! Rääkimata sellest, et vaevalt me nende plastmassi maitsega tomatite tootmisega maailma ökoloogilisest katastroofist päästame.

Ja üks mõttetera söömisest veel: gurmaanlus ei ole minu silmis see, et inimene sööb kallites restoranides vaid kalleid asju.   Gurmaani keel ja suulagi peab suutma nautida kõike rupskitest homaarideni ja aru saama, mis on hästi valmistatud ja mis mitte. Sest polegi mõtet võrrelda foie gras maitset vasika võrkmaoga. Ometi on mõlemad väga nauditavad…

6 responses to “Taimetoitlusest meie kultuuriruumis.

  1. Sirvisin selle teema läbi ja mulle torkas silma soja promomine. See ei meeldi mull mitte üks raas. Mis puudutab üleüldse taimetoitlust, siis mina väidan siiski et taimetioitlane ei saa hakkama igal pool. Teen kestvussporti ja matkan – soja pealt seda ei tee. Samuti peaks taimetoitlane loobuma ka piimatoodetest sest kuskohast tuleb piim? Piim tuleb lehmalt, kes peab piima andmiseks olema poeginud, vasikale aga piima ei anta, selle tarvitab inimene, mis saab vasikast?
    Samuti leidsin sealt teemast sellise tsitaadi

    “Aasta aega tagasi tundus mulle lihasöömine loomulikuna. Praegu tundub see vastupidiselt täiesti ebaloomulikuna. Ning muutus tuli hetkest, mil teadvustasin, et 21. sajandi inimesel pole õigust võtta elu loomalt, põhjendades oma valikut pika traditsiooniga ning vajalike ainete saamisega.”

    Tundub selline pisut kohtlane jutt silmade avanemisest inimeselt kes ei kujuta ettegi mis õigused on enestele võtnud 21. sajandi inimesed, sealhulgas õiguse võtta elu ka teistelt inimestelt põhjendades oma valikut et igav oli või et astus mulle varbale. Teemat võib muidugi lõpmatult erinevate retoorikatrikkidega edasi-tagasi loopida, aga mulle tundub et omnivoorid enda joru nii pealetükkivalt siiski ei aja kui taimetoitlased. Loodan et mu kommentaar ei solva taimetoitlasi, igaühel on õigus oma valikutele.
    Aegajalt mulle siiski tundub et olen suhteliselt ahistatud eksemplar – valge, mees, kõigesööja, hetero.

  2. see on vähemus, Profa;) vaata metroseksuaale.

    ma ka kunagi mõtlesin taimetoitluse kohta, kui see nii “moes” veel polnud, et see on inimese suht adekvaatne valik. kellele ette nähtud dieet, kellele eetiline valik või mis iganes. aga kui ma kunagi puutusin kokku, hea küll, need olid noored sakslased ja kindlasti ma utreerin ja üldistan, inimestega, kes ei söönud liha selle _maitse_ ja muude sama jaburate põhjenduste pärast, küll aga _maitses_ peotäite kaupa kompenseerivate tablettide näost sisse ajamine, siis toimus ka minu peas selginemine. ja soja ma ei salli sellest ajast alates, v a jaapani restoranis meeldib see mulle. sest mina olin see õnnelik, kes neile _teadlikele_ pidi sojahakklihast kotlette tegema (no halloo, missa seda kotletti siis sööda, kui liha ei… aga no mis mina tean).

  3. Ma ka kergitasin mingi Ekspressi artikli peale kõvasti kulmu- seal kus õpetati jahust ja veest liha tegema..Miks otsida asendusaineid, et kätte saada lihamaitset? Miks taimetoitlasel on vaja saada lihamaitset kätte?

  4. lugesin ka nüüd seda diskussiooni seal. kuidagi häguseks ja otsituks jäävad need põhjendused minu jaoks.
    esteks tekib vägisi tunne, et kas taimetoitlased ise ka ühed parajad metaanitootjad ei ole 😀
    teiseks kogu see elu võtmise teema – no halloo, katsuge esmalt world peace saavutada ja siis hakkame lihalehma mõrvamise vastu võitlema. seni kuni inimesed üksteist äri, usu ja mille iganes nimel tapavad, on üsna mõtetu vegetariaanlust eetilisusega põhjendada.
    mul tundub vahel, et need taimetoitlased tuleks maale vanaema juurde saata, kes neid esmalt kasevitsakesega tagantpoolt kasvataks (väga öko!) ja söödaks siis lastel kõhu korralikult munaputru ja peekonit täis.
    vägisi jääb mulje, et taimetoitlus on igavleva linnainimese hobi.

  5. igasugune võitlev õigustus, et ainult teatud liiki söömine on õige ja muu vale kõlab fashistlikult. jah, toitumisel tuleks arvestada millises ruumis ja millises aastaajas viibid, aga arvestama peaks ka oma kõhutunnet. Eelistan võimalusel taimset toitu ja tore on kui söögikohas on selline valikuvõimalus. Taimetoitu igasuguste lihamaitseainetega kindlasti rikkuma ei hakka. Kui tahan liha, siis seda ka söön (vahel kord nädalas, vahel kord kuus). Rohkema liha söömine minu puhul teeb keha ja vaimu väsinuks.

Vasta Liina-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.