Jõulud lähenevad ja igaaastane hullus on juba peale hakanud- laupäeval oli võimatu leida parkimiskohta Norde Centrumi juurde, pühapäeval ei olnud kuhugi autot panna, et Solarise toidupoodi minna. Eile oli Tigu kinni ja läksin kohe täitsa jala Kristiine Keskusesse ja mõtlesin, et vaatan raamatuid- mis ma muud peale veini ja raamatute ikka inimestele kinkida oskan?

Kokaraamatu sektsioonis oli palju raamatuid , aga osta pole nagu midagi.. Maire Suitsu ” Suur kartuliraamat”, Angelika Kangi ” Tiramisu” ja  “Panna-cotta”- sirvisin kohe seda, kui ma paar kuud tagasi oma blogis rubriigi NALI  alla panin Tuunikala panna-cotta mangoga, siis seal raamatus  olid ka kõik kitsejuustu ja peekoni panna-cottad olemas. No ei olnud huvitav raamat…siis oli veel Meie pere jõuluraamatat, Kodune kokaraamat, “Nutika perenaise kokaraamat” …Anni Arro ” Haapsalu kohvikud” Hunnik kokteiliraamatuid, eraldi pohmakaraamat, loomulikult Sille hüpersäästlik kokkuhoidu kokaraamat jne. Valik oli suur, aga kasutades esileedi sõnu- kõik oli kräpp!. Jääb mulje, et varsti  iga eestlane, kes porgandi ära hautab või veel parem juba millegi võõramaisega näiteks zucchiniga on kokku puutunud, peab selle suursündmuse kaante vahele panema ja rahvast õpetama….

Minu raamatusaak oli null, õnneks ostsin nädal tagasi Liis Kängsepa Vanderselli raamatu ja loen seda…väga suhestuda ei oska, sest minus ei ole kopikavõrdki seljakoti ränduri verd- samas meeldib mulle üksi reisida küll ja rahutus ja kogu aeg “siit äratahtmine” istub ka hinges. . Raamat on haarav.. samas teine raamat, mille ma samal korral ostsin Kai-Mai Olbri ” Inspireeriv Itaalia” ei taha üldse edasi liikuda,  ei oska öelda miks, aga jääb minust kaugeks- olen ise mitmeid kordi Napolis käinud ja see hullumeelne linn meeldib mulle, aga antud kirjanik ei oska minu jaoks seda linna küll kirjeldada nii, et mina ta ära tunneksin..

Ja lõpuks- olen 100 korda lubanud, et ei osta ega loe enam ühtegi Paulo Coelho ehk siis härra Paul Jänese raamatuid.  Aga mingil nõrkusehetkel olen  ostukorvi pannud sellise raamatu nagu “Võitja on üksi” (kujutan ette kuidas Tauno praegu tooli pealt maha kukub kui neid ridu loeb). Eile lugesin sellest esimese peatüki läbi ja juba vihastasin- teema ja idee on ju hea, aga asi on nii haltuura, et traagelniidid ka paistavad veel.

Palun soovitage häid raamatuid mulle endale ja kingikotti…