Aeglase Toidu Asstsiatsioon sündis 1996 aastal Itaalias Carlo Petrini, kuulsa Itaalia toidukriitiku, eestvedamisel ( Carlo Petrini muide valiti 2004 aastal Time Magazini poolt üheks Euroopa kangelaseks). 1998 aga loodi rahvusvaheline organisatsioon Pariisis, kus presidendiks sai loomuliklt Carlo Petrini. Loodi see rühmitus vastulöögiks kiirtoidule ja kiirele elule ehk siis hamburgeri kultuuri vastu. Eesmärgiks hoida oma kodukoha toitu ja veini au sees. Praegu on liikmeteks 45 maad , assotsiatsiooni embleem on tigu ja moto: ” Söö vähem, söö paremini! ”
Veel infot Eesti toit kodulehelt
Prantsusamaal tuli aga välja väga tore raamat “À boire et à manger” (tõlk. Juua ja Süüa) Périco Légasse ja Roger Feuilly poolt- kes on Prantsusmaal Slow Food´i juhtfiguur(ei kuulu küll juhatusse). Nad on kokku korjanud oma peatükid Slow Food Ühingu eri maade liikmetelt – tulemus on hea. Kuskilt kommentaaridest lugesin raamatu kiituseks seda, et lõpuks ometi raamat, kus mingi lasteaia metoodik ei räägi teemast nagu lugejateks oleks ajupeetusega inimesed
Mõned peatükid raamatust, et aimu saada millega tegu:
- Varjude ja valguse mäng meie toidulaual (autoritelt)
- Alberto Capatti kirjutab nn. uus-gurmaanidest
- Paul Schillings kirjutab Brillat-Savarini “maitsvast ja vürtsikast elust”
- Fondüü- munaga või ilma
- Carlo Petrini kirjutab Öko-gstronoomia vajadusest
- Guillaume Dubois-Feuilly kirjutab maitsemeele harimisest
- Michelin Guide’ i suursugusus ja dekadents
- Olivier Nanteau(tänaseks meie hulgast lahkunud toidukriitik-ajakirjanik) paneb aga kirja Michelini surma kronoloogia
- Arhailise gastronoomia taassünd
- Maitse ja pärand: Pot-au-feu(ühepajatoit) kirjutatud Nathalie Polony poolt
- Bataat ja tomat: suur tagasitulek
- Veini sõjad
- Meie igapäevane vein
- Vein kui pühadus: müüdid ja vääritimõistmised Roger Feuilly poolt
- jne.jne. jne
Keegi võiks tolle raamatu eesti keelde tõlkida ja kirjastada, sest ausalt öeldes tahaks ka vahel tõsisemat kirjandust lugeda kui kellegi majaostust Toskaanas ja siis tädi tähelepanekutest enda ümber toimetavatest pärismaalastest.
Kuni Eesti veel Assotsiatsiooni liige pole, on meil ikka üks tigu logoga asutus 🙂 Paraku ei tegele me praegu veel Eesti toidu ja veini au sees hoidmisega, küll aga leiame, et toit ja vein peab olema puhas, hea ja “õiglane” ehk siis Slow Food Ühingu filosoofia täielikud pooldajad.
Vaata veel Slow Food filmis
Tigu Vinoteegi logo on minu arvates väga ilus ning viitab oma naturaalse roheka tooniga korralikule toorainele. Vaid puhtast ja heast algest saab maitsva toidu. Ning seda te juba seal Tigus kuuldavasti väga hästi oskate 🙂
Viimati käis just väitlus meedias, et rohelisega kirjutatud tekst paneb inimesed endaga nõustuma 🙂