Korrastasin täna oma fotosid arvutis ja leidsin toredaid pilte Cadaquesist kus ma olen mitmeid kordi käinud lihtsalt aega maha võtmas, linde vaatamas (suur lindude rahvuspark), söömas-joomas loomulikult ja Salvador Dali majamuuseumit külastamas.
Barcelonast on sinna 170 km(põhja ehk siis Prantsusmaa poole) ja Rosesest, kus asub maailma parim restoran El Bulli– vaid 17 kilomeetrit.
Mis teeb siis selle väikelinna hurmavaks? Veel 40 aastat tagasi oli see linnake üks hästi hoitud Kataloonia saladus- siin käis vaid käputäis turiste Prantsusmaalt. Linnal olid diplomaatilised suhted pigem Kuuba kui ülejäänud Katalooniaga. Nimelt emigreerus sellest linnast 20. sajandi algul oma 1200 inimest Kuubale, kus siis paljud edukat äri tegid, tagasi naasesid ja ehitasid endale suuri ornamentidega maju, üks kuulsamaid Casa Blava ehk sinine maja(pildil) Praegu on suvel aga turiste vahel 10 korda rohkem kui põliselanikke. Seetõttu on toredam seal käia enne hooaega ehk siis oktoobrist maini. Sel ajal aga ei tööta paljud restoranid ja paljud hotellidki panevad end talveks kinni.
Cadaques asub Cap de Creusi poolsaarel ja maa poole eraldab teda muust maailmast mäestik. Tee Figueresest Cadaquesi ehitati alles aastal 1908. Kuna linn oli mandri-Hispaaniast (Katalooniast) ära lõigatud, siis räägitaksegi siin hoopiski Baleaari saartega sama dialekti. (see tähendab näiteks seda, et kui kataloonia keeles on meesoost sõnade artikkel el ja naissoost la, siis nemad kasutavad selleks hoopis sõnu es ja sa.)
See kaluriküla oma rahu, terrakota katustega valgendatud majadega ja lasuursinine lahega, on siia meelitanud lühemaks või pikemaks ajaks peatuma mitmeid kuulsaid kunstnikke. Kuulsaim elanik oli Salvador Dali, kelle suvemaja asub nn. kõrvalrannas ehk siis Port Lligatis, kus ta elas oma naise Galaga üsna pikka aega.
Salvador Dali suvemaja
Teistest kuulatest kunstnikest kes siin viibinud on, võiks nimetada Pablo Piccasso, kes veetis siin 1910 aasta suve, Joan Miro, Marcel Duchamp, Antoni Pitxot (tema perekonnal oli seal suvemaja juba 19.sajandi lõpul), Gabril Garcia Marquez (see, kes kirjutas ” 100 aastat üksindust”)- tema on Cadaquesi ära maininud oma jutustuses “Trasmontana”
Mida Cadaquesis teha? Seal tuleb lihtsalt vaadata lahte ja neid võrratuid värve. Võib endale rentida rolleri, sest neid rendidakse igal nurgal ja teha tripi vanalinnas. Linn on künklik ja roller on parim liikumisvahend. Võib rentida ka paadi ja sõita mingile vaiksele poolsaare rannakesse või saarekele piknikule.
Esmaspäeviti on turupäev ja see on üsna põnev asi. Ja siis need pisikesed armsad restoranid, kus pakutakse tüüpilisi selle piirkonna toite, milleks on kalasupp, Cadaquesi anshoovised, escalibada(grillitud juurviljade mix), tursa carpaccio, teod Kataloonia stiilis, grillitud sardiinid, kalmaarid, hiidkrevetid (gambased) Kaladest: huntahven, kuld-merikoger, merikeel. Kui on soov “hullata “, siis võib minna Sa Gambina restorani ja tellida kahe peale homaari paella. Ja lõppude lõpuks ega El Bulligi kaugel pole…..
Ja muidugi võib ju endale sinna maja osta- väga toredaid on praegu müügis- siin
Ning kui maja jaoks raha pole, siis on olemas tore parfüüm” Sea & Sun in Cadaques by Salvador Dali`” 😀
Ma arvan, et Maret on selle kirjutanud irooniaga. Kuna see linnake on väike ja pole massiturismiks mõeldud, on seal suvel hotellid hiigelkallid- maksujõulist publikut maailmas jätkub, kes nautida oskab vaikuse ja looduse ilu. Tavakodanik saabki endale lubada päevakese linnas ja õhtuks tagasi kuhugi ümbruskonna hotelli! Minu jaoks seal näiteks suvel siiski ka liiga palju kisa-kära ja rolleri hääli.
Lloret del Mar on aga paksult Vene turiste täis- kohati meenutab Lasnamäed oma suurte hotellidega.
jaa. ma ütlen jaa.