Eelmisel nädalal olime me tavakliendile lahti küll ainult 2 päeva, kuid minu enda jaoks oli nädal huvitav just huvitavate veinide, mida me ise kutsume friigiveinideks, proovida saamise pärast…
Reedel oli meil veiniõhtu, kus küll kõik veinid olid omaette huvitavad, aga kuna Chateau Haut-Bages Liberale 1996, 5-e Grand Cru Classé Pauillac, olid viimased 4 pudelit Eestis ja järgmine aastakäik, mis Rein Kaselal osta õnnestub, on 2008 aastakäik, siis pole sellest Bordeauxist mõtet rääkida+ ei kuulu ta sinna klassifikatsiooni “friigi vein”.
Küll aga oli seda Rocher Rouge 2003, Coteaux d´Aix-en-Provence, Chateau Calissanne. Nimelt on see vein 100% Mourvedre viinamarjast. Vein oli uskumatult siidine ja pehme, kuid ei sobi restorani veiniks, kuna tahab pool päeva õhku, enne kui lahti läheb… Meie dekanteerisime ta juba kell 11 hommikul välja, veinil oli peal valge vaht ja maitses nagu toomingamari. Päev otsa seistes aga, oli õhtuks sellest saanud hoopis teine vein. Kui keegi tahab kodus aga midagi huvitavat juua, siis kindlasti on see väga huvitav vein.
Veinimõis asub otse suure soolase vee järve” Etang de Berre” kaldal. Veiniaed kus kasvatatakse Mourvedre marja, asub järve ja umbes 100 meetri kõrguse kaljuseina-Rocher Rouge(punane kalju) vahel. Vahemere ere päike, mis saab veel lisa järve vee pinnalt, on küpsenud marjadessehulgaliselt suhkrut ja piirkonna aroome ning maitseid. Mourvedre mari on väike ja paksu kestaga, vajab palju päikest, et saaksime pehme-siidise veini.
Selles paigas on viinamarju kasvatatud juba IV sajandil EK- sellest kohast mitte kaugel oma koloonia rajanud kreeklaste poolt. Kalju peal asus kunagi keltide-liguuride kindlus ” Oppidium de Konstantine”. Siit kaljuseinast on murtud marmorit nii Aix-en-Provence kui ka Marseille linna ehitamiseks. Kaljuseinas on ka kaljukotka pesa, mis näitab, et loodus on siin väga puhas.
Arbois on appelatsioon Jura piirkonna Arbois linna ümbrusest tulevatele veinidele. Punase ja rosé veini viinamarjad on Trousseau (mille teine nimi Bastardo ja mis Portugalis portveini mari) Polsard ja Pinot Noir. Ka selle piirkonna punavein on nn. teistsugune- vein on hästi klaar ja punase veini kohta hele, pigem nagu väga tume rosé vein. Paar aastat tagasi, kui mulle toodi pudel Eesti veini, mille viinamarja sorti ma kahjuks ei mäleta- siis selle värvus nägi välja just selline. Vein oli jällegi kingituseks toodud, aga ma ei julge väita, et Eestis teda saada pole… Viimati kirjutasin ma Bierzo veinist, et Eestisse teda keegi ei too- eile aga külastasime Manulette restorani Tabasalus, kus toit oli üsna keskpärane ja maitsetu, lisaks menüü ja tegelikus ei vastanud omavahel (näiteks nimetati seal menüüs merikeeleks habemenoakarpi- on ikka vahe ju, kui tead et tellid lesta moodi kala või mingeid külmutatud habemenugasid, mida siis veini- ja juurviljadega on püütud toiduks keeta ja tulemus on null) Küll aga oli veinikaardis tore Mencia viinamarjast Bierzo appelatsiooniga vein
Hombros 2003- vein ei ole küll samast klassist, kui Pétolas del Bierzo, kuid siiski huvitav ja täiesti omapärane. Vein päästis ka eilse õhtu…
Laupäeval õnnestus Kristiina ja Paulo juures maitsta(juua) ka suurepärast Portugali 2000 aasta veini, mida me ka Tigus müüma hakkame-
Veini nimi oli Praça Velha Garrafeira 2000 DOC Beira Interior.
Viinamarju ei ole eraldi välja toodud, kuid on mainitud, et need on
tüüpilised Beira Interiori viinamarjad ehk arvatavasti siis Jaen,
Trincadeira, Aragonez. Vein on olnud prantsuse ja ameerika tammes 6 kuud ja
1 aasta pudelis enne müügile saatmist.
me joom e praegu Hogue riislingut, Columbia valley. hõk. maguysavõitu teine
a kuidas esimene oli? st et teine on magusavõitu 😀
Hogue Riesling- kõlab nagu friigivein…
http://www.hoguecellars.com/hogue.php