Reisijärgne pessimism

Reisimine peaks andma inimestele uusi mõtteid ja energiat edasitegutsemiseks- minuga on seekord paraku nii, et kuidagi mõttetu tundub edasi jätkata selle äriga. Portugali väikesed restoranid ehk tascad (s hääldada š-ks) on väiksed lihtsad, arvatavasti mõned neist juba 50 aastat sama menüüga töötanud, aga kõik see äri tundub olema ausam ja lihtsam kui Tigu pidamine.  Tigu ripub konkreetselt varustaja tooraine kvaliteedi otsas- kui ikka mereannid vahel saabuvad sellises seisus , et nutt tuleb peale neid vaadates, siis pole mitte midagi teha. Varustaja firma, kes kauba Riias vastu võtab, peaks kauba üle vaatama ja halvakvaliteetsed asjad tagasi saatma, aga ei- tundub, et vahel püütakse kaela sokutada eelmisest nädalast seisma jäänud kaupa etc.  Tegi kadedaks kui paksu ja ilusa orazi lihaga olid Vigos sinimerekarbid.  Meile saabuvad vahel sinimerekarbid, mis küll pealt ilusad suured, aga seest tühjad- liha on olematu… Tundub nagu keegi ei kontrolli kohapeal,  mida ta sisse ostab ja Prantsuse firma proovib ” Baltikumi lollidele” (mida nemad seal asjast teavad!) oma prahti ära sokutada…Võimalus, et ma kõnnin kalaturule või lausa kala- ja mereanni börsile ja saadan oma varustusfirma, kes mitu korda petta on püüdnud, kuu peale, puudub…  Puu-ja köögiviljadega varustav ettevõte, kellega igapäev töötan, püüab ka vähemalt nädalas korra sokutada juba hallitama läinud kaupa jne.

Praegu on pea muremõtteid täis ja kui veel selgub, et “miljööväärtuslikule muruplatsile” , mis koosneb võililledest ja takjatest, ei anta luba terrassi teha, siis  tuleb Tigu suveks kinni panna ja mõelda, mis üldse edasi saab .)

7 responses to “Reisijärgne pessimism

  1. Kaasreisija Liina ühineb jorinaga. Esimene asi, mida ma koju jõudes tahaksin kokata, on need vongoled või, koriandri ning laimimahlaga. Aga maksta 300 eeku vongole kilo eest ning valmistuda pettumuseks juba ette, sest seda mitu päeva loksunud ja niikuinii alamõõdulist kraami ei saa kohapealsega võrreldagi?
    Praegu tuli meelde eilne hommik, kui taksoga lennujaama sõites möödusime rätikus ja puhvaikas naisest, kes tuli mere poolt ja lükkas enda ees suurt kärutäit igasuguste molluskitega.
    Aga EI!!! aitab masendusest, see ei vii kuhugi. Mina mõtlen nii, et Tigu on see ainumas valguskiireke Tallinnas, kus selliseid elamusi ja mälestusi elustada saab, nii et ei mingit masekat ja sulgemismõtteid. Elame edasi ja tunneme rõõmu, et täna paistab siin olevat umbes sama soe ilm, kui näiteks mõni päev tagasi Aveiros :-))

  2. Omavahel öeldes, väike vein aitab pessimismu puhul hästi. Nii et kui hambaga ühel pool, siis ehk kaob ka see Tigu sulgemise jutt, eks, Kristel?

  3. Eks tuleb vaikselt tööle hakata, aga täna sain juba esimese shoki kätte, kui varustaja firma teatas, et praegu ei ole Hispaanias sinimere karpide aeg ja seetõttu tulevad nad järgmisel nädalal Taanist! Tulime just Hispaaniast- kust kohapealt hooaeg polnud ja kuidas nad halva kvaliteediga olid?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.