Sain eile sellise kirja Prantsusmaalt (eesti keelse):
Lgp. Kristel Randrüüt!
Viidates oma eelmisele kirjale, mille saatsin septembris 2007, on mul rõõm teatada, et minu viskid on äratanud huvi Eestimaa klientide seas.
Kuna hiljuti avanesid Hiina, India ja Indoneesia turud, kus üle kolme biljoni potensiaalse kliendi, on viski tootmine muutunud üha tööstuslikumaks. šoti viski tragöödia seisnebki selles, et on püütud ära kasutada ülisuure äri kõiki võimalusi.
Joogi laagerdumine “mahlastes” šerri vaatides oli šoti viski edu saladus mitme sajandi vältel ja kuna minu Prantsusmaal asuv viskikelder on poolel teel šoti destilleerimistehaste ja šerritootmise tehaste ja šerri tootmis piirkondade vahel, võimaldab see mul siiani jälgida neid tavasid, mis muutsid omal ajal šoti viski maailma kvaliteeteimaks viskisks.
Praeguseks hetkeks olen mina see viimane, kes kiivalt jälgib vanu šoti traditsioone.
Lubage mul käesolevaga lisada ka oma viskide nimekiri, enamus neist on võimalik saada ka Eestis, firma Balen kaudu.
Te olete alati teretulnud minu viskikeldrisse, mis asub Bouze-les -Beauneś (me asume vaid 2 tunni tee kaugusel nii Pariisist kui Genfist)
Lugupidamisega,
Michel Courveur
Mis ma oskan öelda- väga huvitav!
PS! Kahjuks ei osanud välja võluda klaviatuurilt suurt š tähte. Ei ole vaja mõelda, et minu jaoks Eesti-ja Prantsusmaa on suure tähega , aga L’ Écosse(šotimaa prantsuse keeles) midagi väiksemat. Esimene suvi töötasin ma Prantsusmaal koos just šoti tütarlapsega ja leidsime, et me eestlased ja šotlased oleme ikka sarnased. Seda siis selle peale, kui suve lõpus pidasime restoraniga lõpupidu ja kõik prantsuse mehed tellisid endale värvilise kokteili, mille sisse pandi papagoi ilu ja veel igasugu muud papist ilu. Claire arvas, et kui tema kodumaal mingi mees sellise joogi telliks, tekiks tal teiste meestega probleem, kui ta kodumaist viskit ei joo.(ma väljendun praegu tsensuurselt, loomulikult Claire ei väljendanud ennast nii lahjalt) Mina arvasin, et Eestimaal vaadataks ka viltu mehele, kes tellib värvilise kokteili, mille sisse pannakse värviline papist ja sulgedest papagoi! Igatahes oli selline õhtu, et meie jõime austusest Clairi vastu šoti viskit, oleks joonud ka Viru Valget, aga ei müüdud ja mehed jõid papagoi jooki!
Tulge meile õigete meeste jooki jooma! Tänasest ilustab meie riiulit Special Vatting, Single Malt Scotch Whisky, Michel Couvreur (Average age 16 years, unfiltered) Selle kohta öeldakse nii:Suurepärane viski, millest jääb keelele õrn joodi mekk. Segu on valmistatud erineva vanusega hoolikalt valitud single-single-malt vislidest, mis suurepäraselt täendavad teineteist. Peaksin veel vist lisama, et viski destilleerimine toimub loomulikult šotimaal- ainult laagerdumine on Prantsusmaal…
Oponeerin: ma olen alati mõelnud, et prantsuse (ja itaalia ja hispaania) mehed sõidavad seepärast väikeste lömmis autodega ja joovad kasvõi papagoi jooki, et nad ei pea endale ega teistele tõestama, kui mehed nad on. Aga siinpool peab ilmtingimata ringi ajama kõige bensiiniröövellikuma autoga ja kasvõi silmad kinni kanget kõrist alla kallama, et ikka mees olla :-))
See kommentaar ei tähenda muidugi, et ma viskisõprade mehelikuse kahtluse alla panen. Aga väikset diskussiooni võiks ju tekitada 🙂
Noh, kõik õige. Olen ise selline tüüp, kes jooke ei sega- ei ole kokteili inimene. Ega naine ka ei peaks papagoi jooki jooma!
me just käisime augustis shotimaa-tuuril, sest kui ma kunagi noor ja ilus olin, siis ma töötasin seal suviti. sel korral oli selline viski-aktsent lisaks nostalgiale. see cask strenght on minu suur lemmik ja nüüd sai ka hr abikaasa sinna usku pööratud.
Jeh, mis segamisse puutub, siis see võib ka minust mööda minna. Või siiski – vermut toonikuga, Kir või Mimosa meeldivad mulle küll. Oi ja tuleb pattu tunnistada, Mojito on ka mõnikord täitsa omal kohal.
Ja teate, suvel ostsin nostalgiahoo ajel tööle sünnipäeva puhul lisaks veinidele ka pudeli pisangi. Läks nagu kerisele 🙂
Jessas, ma olengi sala-papagoi!
oi mina olen ka vist sala-papagoi. mulle meeldib campari apelsinimahlaga näiteks vahel:D