Kõigepealt väga teaduslik info: Seepia ehk tindikala on loomade perekond limuste hõimkonna peajalgsete klassi kümnehaarmeliste seltsist. Tindikalaks nimetatakse seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille paiskab hädaohu korral välja. Nii võib seepia 5 sekundi jooksul värvida ära pea 5000 liitrit vett.

Seepia on ööloom, kes toitub väikestest kaladest ja vähilistest. Liik elutseb madalates merevetes kuni 200 m sügavusel. Eelistab liivase põhjaga piirkondi ja on asustanud Atlandi ookeani kirdeosa, La Manche väina ja Vahemere. Läänemeres seepiat ei ole.

Vahemeres püütakse seepiat maitsva liha pärast. Üheks püügimeetodiks on innaajal emaslooma konksu otsa ajamine, mis meelitab ligi hulgaliselt isasloomi, kelle kalamehed seejärel võrguga välja tõmbavad.

See tark jutt pärineb Toivo Niibergi raamatust” mereannid ja mereelukad meres, pajas ning pannil”

See raamat ütleb ka, et seepiat kasutatakse palju hiina köögis. Mina ise eelistan Kataloonia köögi sepia a la blanchat ehk siis grillitud seepiat. Ei tea, mis see on, aga Costa Braval ja Barcelonas, tuleb neil selle eluka grillimine kõige paremini välja…

Täna on meiel Tigu menüüs  rouille de seiche, mis on siis jällegi Sete linna spetsialiteet ehk siis hautatud seepia tomati- ja rouille kastmes.