Kust me küll neid eestikeelseid nimesid oma kaladele võtame, küsitakse aeg-ajalt meie käest. Meie võtame nimed :

Põllumajandusministri 28. veebruari 2006. a määruse nr 28 “Kalandustoodete liikide tootenimetuste loetelu ning kalandustoote väikesed tootekogused”  muutmine ja igaüks võib nendega tutvuda sellisel aadressil: http://riigiteataja.ee

Tallinna peentes restoranides käies, saab tihtipeale menüüst lugeda, et pakutakse meriahvenat, samas on inglise keeles nimeks antud seabass. Kallid restoranide managerid, palun vaadake seda käskkirja- meriahvena ladina keelne nimetus on Sebastes  marinus, aga meie nn. seabassi nimetus on Dicentrarchus labrax, eesti keelse nimetusega huntahven!

Huntahven – prantsuse keeles on see loup de mer või bar, itaalia keeles branzino, hispaania keeles róbalo, kasutatakse ka lubina.

Kala näeb välja selline:  Liha valge, mahlane…

Kuld-merikoger- sea bream, prantsuse keeles daurade, itaalia keeles orata, hispaania keeles dorada. Hispaania- ja itaalia keelne nimi viitab kuldsele ja kalal on peaosas kuldne laiguke.

Seda kala pole samuti vaja karta, pehme valge lihaga kala, pole miskit tegemist meie tiigi luiste ja mudamaitsega kokredega.

Kala ise selline:

Aegajalt saab meilt meripoisurit, ingl. keeles red mullet, prantsuse keeles rouget. Need kalad on punase nahaga, väga pehme ja valge lihaga kala-meie suuremat tõugu räime suurune

 Harva külalisena on meie menüüs ka  red gurnard, tuntud ka rockfish nime all ja selle kala kohta selles nimekirjas eesti keelset nime polegi, me nimetasime ta merikukeks. Kala on koleda näoga, meie Sete kalasupp on sellest kalast tehtud. Näeb ta välja selline: