Koroona 7’s nädal. Küpsetame potisaia.

Facebooki, ühes meie kohaliku kogukonna lõimes, oli selline mõte:

Me viibime kõik praegu ühes suures tormis, kuid meil on erinevad paadid. Mõni on tormis tugeva laevaga, mõni luksusjahiga, mõni hapra paadiga ja mõni juba poolenesti uppunud kanuuga.

Sellest ka inimeste erinevad arusaamad eriolukorra lõdvendamisest- need, kellel raha on või saavad rahulikult kodus tööd teha praegu, kipuvad arvama, et on vara veel eriolukorrast välja tulla. Kuid need, kel raha otsas ning nälg juba näpsitama kipub, (kuigi ka nemad kardavad haigeks jääda) vaatamata hirmule on nad olukorras, kus enda elushoidmiseks vaid toiduabipakk mis koosneb riisist, kikerhernestest , tuunikala konservist ja oliiviõlist. Nälga just ei sure, aga mis elu see on? Nad lihtsalt peavad endale elatusallika leidma!

Ametiühingud ja kommunistide parteirakukesed hakkasid aprili algul  inimesi agiteerima 1.mail välja paraadile valitsuse vastu meelt avaldama tulema, et valitsusele meelde tuletada töörahva olemasolust. Mulle tundub see üleskutse üsna jabur, aga ma pole süvenenud ausalt öeldes, kuidas ja keda siin täpselt aidatakse. Mis saab neist tuhandetest mikroettevõtjatest kes siin turismist elatuvad? Mis saab restoranipidajatest? Kuidas riik üldse saab aidata kui rahvusvaheline turism nagunii kokku kukub ning on paratamatu, et pooled ettevõtted ei jää ellu. Ka abirahaga.

Igatahes on lubatud lõdvendusi nüüd alates 2.maist, kuid 1. mai paraadid ära ei jää- anti luba töörahval välja tulla, ilma lasteta, vahemaa 5 meetrit, maskid ees, haiged ei tohi osalada jne. Üsna jabur- Ülestõusmispühadel inimestel ei lubatud kirikusse mitte mingi vahemaa ja maski valemiga. Aga selgub, et katoliiklul maal ei saa ära jätta töörahva püha!

14 aprillil saabusid tegelikult esimesed lõdvendused mil avasid ennast ka mitteesmatarbekaupade poed. 2 mail lubatakse avada kinod ja teatrid kui need saalides ümberkorraldusi teevad, muuseumid, ühistransport, rannad ja osad spordiväljakud- samuti ümberkorraldatult. Ka restoranid tohivad ennast avada kui vastavad rangetele hügieeninõuetele. Loodetavasti said restoranid nõuded varakult kätte ja neil on olnud nüüd 2 kuud aega ümberkorraldusteks. Kas aga inimesed julgevad kohe restorani tormata kui nad avatakse, selles ma nii kindel ei ole. Veeretan omagi peas mõtet- kas teha reserveering oma lemmikrestosse 2-l mail? Vaatamata sellele, et väga igatseks välja ja masendav on, et iga päev pean vaid endale süüa tegema! Samas tundub hüper riskantne.

Kehtima jäävad vaatamata lõdvendamisele sotsiaalse kontakti vältimise nõuded, aga kuidas restoranides need 2+2 nõudeid täita saab? Maskis ju süüa ei saa.

Märgatav erinevus on ka mu Eesti ja Portugali sotsiaalmeedia sõprade söögitegemis- ja küpsetamise postituste vahel. Portugalis on mingi sotsiaalne surve või uus tekkinud mood, et toidupilti üles pannes, pead kindlasti märkima juurde, et kui mõni sõber on kriisi tõttu hätta sattunud, võtaks sõnumites ühendust, et keegi ei peaks magama minema tühja kõhuga. Natuke on see õõnes, nagu meil peavad alkomüüjad alati alkopiltide juurde märkima, et alkohol kahjustab tervist. Palju on kinni kindlasti katoliikluses ja vahepeal olid Ülestõusmispühad, mis sel aastal sisuliselt ära jäid. Ma usun riiklikesse meetmetesse “hättasattunuid” aidata rohkem, kuigi jah- üksikisikuna on meie kohus märgata, hoolida ja aidata, samas annab selline sõnum signaali mis mulle meeldib- uhkeldamise aeg on läbi”, keegi ei oota foodiedelt ja toidublogijatelt enam moodsaid eksootilisi tooraineid sisaldavaid “smuutide” retsepte ega infot kust osta biodünaamilist ökojahu või kauneid pilte oma ilusast elust, vaid oodatakse ideid kogukonna aitamiseks! Väga palju retsepti ideid pole jagada kui tooraineks on vaid õli, riis ja kikerhernes ja tuunikala 😦

Eks see teeb mulle tuska- võõral maal ei oska olla kasulik, samas aega on lademetes ja tahaks väga aidata füüsiliselt, mitte vaid raha, mida ju polegi, annetades. Ma olen umbusklik ka selles suhtes, et kui keegi mu siinsetest sõpradest on nii hädas, et vaid Toiduabi pakikestest elab, istuks ta Facebookis ja mulle sõnumites teada annaks, et ta heal meelel võtaks mu pool praadi kui ma juba nii lahkelt pakun.

Stress tuleb peale tihti, sest väljavaade, et ma siia jäängi üksi aasta lõpuni, on üsna reaalne. Ok, 2-st maist hakkan nägema oma siinseid sõpru- seegi suur asi, kuid riigist lahkuda ei saa, sest keegi ei tea, millal mind tagasi lastaks.

Juhtusin nägema Ringvaate saadet kus Reikop Nami-Nami retsepti järgi potisaia küpsetas ning paljud sõbrad on potisaiade pilte jaganud sotsiaalmeedias. Lihtne potisai on geniaalne retsept, mis ei vaja suuri küpsetusalaseid eelteadmisi ja teaduslikke arvutusi, pole vaja mängida ega modifitseerida termostaati ega lisada küpsetades veeauru 🙂 Nami-Nami retsept on äärmiselt lihtne, just praegusele ajale sobiv. Kiidan taevani! Tegin ka korra!

Psühholoogid on teinud uuringuid, mis kinnitavad, et küpsetamine on hea moodus vähendada stressi ja ärevust. Leivataigna valmistamine, selle kerkimisprotsess, leiva vormimine, ahjust väljavõtmine- kõik see on väike loominguline protsess, mis tekitab head enesetunnet, mis kandub edasi isegi veel järgmisesse päeva.

Ma annan ühe veidi keerulisema potisaia retsepti, kus on rohkem mõõtmist ja kontrollimist- seega võib saada emotsionaalselt veelgi suuremat rahulolu. Tulemus on veidi teistsuguse tekstuuriga potisai, aga peabki olema, sest on ka hoopis teine valmistamise tehnoloogia. Retsept töötab hästi, eile just tuli sai ahjust välja! Kiidan ka taevani! Algretsept Julie Andrieu kodulehelt.

Julie potisai (Pain en cocotte)

  • 650 g T 110 jahu  (pr.semi complète ehk siis pool-täistera jahu) Saab hakkama ka tavalise jahuga. Mängiga tuleb siis vee ja jahu kogusega-ärge surage kogu vett kohe segusse ja vaid jupphaaval. See retsept on pärit enne kriisi, meie poest on kõik erilised jahud ammu ära ostetud, ma ise segasin tavalist jahu täistera jahuga.
  • 6 g kuivpärni
  • 1 potsik naturaalset jogurtit (115 gr)
  • 8 g peensoola
  • 1 tl vedelat mett
  • 1 spl  päevalilleõli
  •  300 g toatemperatuuril filtreeritud või naturaalset pudelivett nagu Evian või  Luso.
T110

Saiategu ise lihtne.

  • Segage kausikeses kokku jogurt, mesi, õli ja kuivpärm. Segage ja laske 10 minutit “käärituda”.  Suuremasse kaussi kallake jahu, kallake sinna joguri-pärmi segu ja segage kahvliga läbi, seejärel hakkake lisama vett, segaga ikka veel kahvliga. Lõpuks sõtkuke tööpinnal käsitsi umbes 5 minutit kuni tainas on elastne, aga mitte kleepuv! Lisage pisut vett või jahu, sõltuvalt tekstuurist.  Asetage tainas kaussi, katke rätikuga ja laske 4 tundi toatemperatuuril  kerkida.
  •  järgmine etapp on “degaseerimine”- võtke tainas ja sõtkume umbes 20 sekundit, et  pärmi tekitatud süsihappegaasi mullikesi eemaldada. Seejärel lõigake küpsetuspaberist rõngas, mis on küpsetusvormi põhja suurune, määrige  õliga poti põhi ja küljed, et tainas ei kleepuks poti külge. Asetage tainas nõusse, katke see ja asetage 24 tunniks külmkappi kerkima.
  • järgmisel päeval  kontrollige, et teie tainas oleks kerkinud ja katke “cocotte”ehk ahjupott küpsetuspaberiga ja asutage külma ahju. Seejärel keerake kuumus 230 kraadini ja küpsetage 1, 10 tundi.
  • Võtke leib ahjust, eemaldage kaas (küpsetuspaber), laske leival jahtuda, enne kui potist välja “lööte”. Enne viilu lõikamist võiks leib täiesti maha jahtuda.
  • Saiale võib lisada soovi korrale kas peenikeseks hakitud oliive või päikesekuivataud tomateid, mooniseemneid või pähkleid, päevalilleseemneid jne. Mina raputasin saiale pärast ahjust väljavõtmist peale soolahelbeid ja kuivatatud oreganot. Mulle meeldis!

**

***
Vesi on vaidluste küsimus, et kas ta peaks olema pehmem või karedam? Kas parim on mägiallika vesi, jõevesi, vihmavesi või kaevuvesi 🙂  Pariisis teevad 85 % pagarirest oma leiva kaevuveest ja see on maailma parim.  Kõigil ei ole ju ligipääsu otse mägiallikale. Küll aga  võib kraanivesi olla probleemiks leivataignale- kraanivett nimelt klooritatakse, et parandada selle mikrobioloogilist puhtust ja kui satume vett kraanist laskma päeval mil ka torusid on desinfitseeritud, võib juhtuda, et pärm ei hakka meie taignas “elama”. Loomulikult ei ole 1 pätsi leiva küpsetamiseks probleem osta pudelivett, aga kui tööstuslikus koguses lüpsetada, on pudelivesi supsu kallis lõbu- seega aitab ka vee filtreerimine.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.