Meie esimene õhtu kujunes väga meeleolukaks. Meie giid Juvinal viis meid linnaossa, kuhu valge turist väga minna ei riskiks, sööma tuunikala. Tuunikala oli supermaitsev, koht oli äge: kassid jooksid sisse-välja ja proua omanik ise tegi süüa ja teenindas.

Restorani nimi Nicole, selle omaniku nime järgi, ja asub ta Achaninha Baixo linnaosas, kuid mingit infot selle koha internetist ei leia. Väärt info mis meile jagatii oli, et parim kala tuleb Fogo, Boa Vista ja Mãio saarelt, sest ümber nende saarte on vesi sügavaim.

Peale yellowfin tuna, mida kindlasti süüa tuleb, on “tegijad” kalad veel garoupa(mereahven), corvina, bidião(papagoikala) cavala(makrell), charocco(skorpionkala) Carapau ehk stauriid, mis Portugalis on väga hinnas, on siin prügikala ja kohalikud seda ei söö.

Pärast kalasöömist läksime “fänzy” kohta saideirat ehk öömütsi tegema. As Campanas on restorani nimi ja seal einestas  kohalik koorekiht, nende seas ka politseiülem, kes kutsus mind Cabo Verdele “businessi tegema” ja lubas et tema ajab kõik paberid korda. Nädala lõpus on restoranis elav muusika ning Juvinal kinnitas, et viiuldaja mängib nii, et rahval tuleb pisar silma ja ta on kindlasti parim viiuldaja kogu Aafrikas.

SAlumisele pildile on kohalik politseiülem peale jäänud- prillidega tüüp tagumises lauas.

Kaheksajalg kreooli moodi on muito bom!

Cidade Velha

Cidade Velha on saare vanim linn, nende esimene pealinn, vana nimega Rio Grande, asutatud  15-l sajandil. Portugallased hakkasid Aafrikast orje kokku vedama ning esimene orjaturg on asutatud just siin. Lisaks orjadele kaubeldi veel rummi, elevandiluu ja kullaga ning vastu saadi tulirelvi ja tekstiili põhiliselt. 1712 vallutasid prantslased linna ja portugallased kolisid oma pealinna ümber Praiasse. Prantslastel kauaks kanda kinnitada ei lastud, vaid peksti saarelt minema 1770, kuid pealinna enam tagasi ei kolitud ning ka orjaturg koliti minema, sest see meelitas piraate ligi ja tekitas ainult jama.

Teel linna rääkis Juvinal, meie giid, et Cabo Verde saared on kôik erinevad ja seega ühe saare külastamine, ei anna kogupilti riigist. Tema enda lemmiksaar on Fogo, saar mille keskel suur vulkaan(viimati purskas 2014)- sealt saarelt tulevad vein, juust ja parim kohvi. Fogo asub Santiagost 55 km kaugusel, Cidade Velhast on vulkaani näha ning Fogole sõidab praam. Teine tuulealune saar Mãio on umbes 30 km kaugusel ja see on kuulus oma valgete liivarandadega.

Ciudad Velha on UNESCO kaitse all olev linn. Jäime siia ööseks hotelli Volcão, mis asub linnast veidi väljas, kuid tal on oma restoran ja oma rand.

Kõigepealt läksimegi vaatana kindlust, kus orje hoiti ja piraatide eest ennast kaitsti, sealt jalutasime alla linna läbi kitsaste kohalike tänavate, läbisime kuulsa Banaani tänava, külastasime nii paljusid pühakodade varemeid, et ma hakkasin vahepeal juba kannatust kaotama, et lõpetaks selle turismitegemise nüüd ära ja hakkaks puhkama. Kui palkate giidi, peate arvestama et ta teeb teile turismi täie rauaga !

Õhtu lõpetasime rannabaaris kaheksajala ja grillitud kala,  kohaliku õlle ning kauni päikeseloojanguga. Siinsed inimesed on küll vaesed, elavad lihtsat elu, kuid tunduvad olevat heasüdamlikud ja õnnelikud. Lihtne elu ja palju päikest on kindlasti üks hea elu saladusi.

Homme ootab meid Tarafal!